"Meie põhimõtteline seisuskoht on muidugi eitav. Me ei ole nõus euroala võlgade kokkupanemisega, sest meie, kes me oleme Euroopa kõige madalama võlakoormusega, saaksime oma võlakoormuse tõusu ilma, et me oleks seda raha kunagi kulutanud," rääkis õhtul euroala rahandusministrite veebikohtumisel osalev Helme ERR-ile.

"Aga see ei tähenda, et me oleksime vastu spetsiifilistele abimeetmetele nendele riikidele, kes on praegu kõige suuremas kriisis," lisas minister saates "Uudis +".

Helme selgitas, et ehkki koroonavõlakirjadest räägitakse, siis see on üldtermin, mis ei tähenda midagi spetsiifilist, kuna detailides ei ole kokku lepitud. "See, mis sinna detailidena taha kirjutatakse või mida igaüks selle all mõistab, on väga erinev," ütles ta.

Rahandusminister meenutas ka, et kui eelmise kriisi aegsed abimeetmed kokku pandi - kas Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) või muud meetmed - siis need lähtusid alati sellest, et raskustes on üksik riik või riikide rühm. "Aga praegu oleme olukorras, kus põhimõtteliselt kogu Euroopa on samas hädas - majandused seisavad, maksud ei laeku. Sellises olukorras tavapärased skeemid - rikkamate abi vaesematele - niisugusel kujul tähtsust ei oma," tõdes Helme.

Küsimusele, millised hakkaksid olema Eesti kohustused võlakirjade käivitumisel, märkis Helme, et sellest on veel vara rääkida.

"Pean ütlema kõigi Euroopa Keskpanga või Komisjoni väljapakutud skeemide kohta, et need eelkõige räägivad laenuskeemidest, mis mõnede riikide puhul võib olla ka vajalik, sest meil on ju riike, kelle laenukoormus on nii suur, et nende laenusaamise võime on väga ahtaks muutunud," rääkis ta.

Ehkki hädas liikmesriigid tahavad EL-ilt rahasüsti, siis Euroopa Komisjon pakub seda riikide enda rahaga, märkis Helme. "Ehk et saatke Euroopa Liidule raha ja siis me jagame selle riikide vahel välja. Mis on väga mõistetav, sest EL ongi nii ju kogu aeg toiminud. Aga see ei ole see, mida liikmesriigid praegu ootavad või tahavad või mis neid kuidagigi aitaks," leidis ta.

Rääkides võimalikest summadest, selgitas Helme: "Kõige konkreetsem meede, millest üldse juttu on ja mis on kuhugigi välja jõudnud, oleks ESM-i käivitamine ja sealt iga riigi SKP-st kahe protsendi ulatuses laenuliini avamine. Eestile tähendab see suurusjärgus 450 miljonit, aga samas oleme sinna 1,2 miljardi mahus kohustusi võtnud. Ehk saaksime kolmandiku ulatuses sinna laenatud raha tagasi laenata. See ilmestab, missugustest skeemidest üldse räägime. Enamik neist on üsna sarnased."

Laenu tuleb võtta

Helme selgitas ka, miks ta peab vajalikuks Euroopa Liidu abiskeemide käivitumisel kindlasti laenu võtta.

"Mida kindlasti võime tõdeda, on see, et kõik maailma keskpangad trükivad praegu meeleheitlikult raha, mida suunatakse majandusse laenude kaudu, turgutades majandust. Mis tähendab, et kui loobuksime võimalusest seda juurdetrükitud raha laenu kaudu kasutusse võtta ja oma majandust sellega edendada, siis me oma kasu sealt kätte ei saa," rõhutas Helme. "Küll aga on selge, et kui toimub võlgade inflatsiooniga või kuidagi teistmoodi mahakandmine, siis seal me oma kahju võtaksime ikkagi sisse, sest me oleme ka euroalas," lisas ta.

"Mind kogu aeg juhtinud loogika, et me ei saa olla kõige ainsam ja targem riik, kes hoidub sellest helikopteriraha kasutuselevõtust ja arvab, et me pärast oleme teistest paremas positsioonis. Ma ei pea seda väga realistlikuks," tõdes rahandusminister.

MFF-is Eesti väga palju lootma ei peaks

Rääkides Euroopa Liidus takerdunud järgmise perioodi (2021-2027) eelarveraamistiku (MFF) läbirääkimistest, märkis Helme, et arusaadavalt ei saa Eesti sealt enam nii palju raha kui tänavu lõppeval perioodil. Läbirääkimisi vähem panustada soovivate netomaksjate ja enam saada soovivate vaesemate riikide vahel muudab aga veelgi keerukamaks praegune kriis, lisas ta.

"Ma ei arva, et kellegi positsionid praegu leebuvad, pigem vastupidi. Euroopa Komisjon on lubanud eelarve-ettepaneku lahti võtta ja tuleb uue ettepanekuga peagi välja," märkis ta.

Euro devalveerimist ei usu

Küsimusele, kas võiks päevakorda tõusta euro devalveerimine, vastas Helme kahtlevalt, kuna üleilmse kriisi puhul ei oleks sellest kasu.

"Nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes on eruoala väga ränga surve all. Kuhu välja jõutakse, seda keeruline ennustada. Devalveerimine on vanamoodne väljendus, kus keskpaga või poliitilise otsuse tagajärjele muutub kurss teiste valuutade suhtes. Seda on raske teha, sest teised majandused toimivad sama moodi, trükivad raha juurde sama moodi ja paiskavad majandusse sama moodi. Ma ütleks, et probleem on isegi suurem, sest kogu maailma finantssüsteem on samal kursil ja selle kursi jätkusuutlikkust on raske ette kujutada," rääkis Eesti rahandusminister.

Autoritaarset pööret aitab ära hoida rahvaga arvestamine

Kommenteerides võrdlust 1920ndate aastate Suure depressiooniga, mis viis näiteks Itaalias või Saksamaalja ebademokraatlike arenguteni, viitas Helme, et Suurbritannias ja USA-s nii ei läinud.

"Aga kindlasti on lahendus see, et poliitikud kuulaksid rahvast - see on kõige kindlam retsept, et demokraatia toimiks. Kui eliit või valitsus ajavad oma asja ega arvesta, mis selle mõju või kuidas seda rahvas mõistab, siis kusagilt annab midagi järgi," leidis Helme.