EL-i liidrid volitavad Komisjoni koostama majanduse taaskäivitamise paketti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Euroopa Liidu riikide liidrid peavad neljapäeval videokonverentsi selle üle, kuidas taaskäivitada koroonakriisi tõttu seiskunud majandus, kuid detailset plaani koos rahanumbrite ja tähtaegadega valitsusjuhtidelt oodata ei ole - selle koostamise ülesanne antakse Euroopa Komisjonile.

"Ma teen ettepaneku teha Komisjonile ülesandeks analüüsida konkreetseid vajadusi ja esitada ettepanek, mis on vastavuses meie ees seisva väljakutsega" ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel oma kutsekirjas riigijuhtidele.

Michel märkis, et lisaks rahandusministrite juba kokkulepitud kolmele meetmete paketile kogumahuga 540 miljardit eurot näeb ta vajadust luua veel täiendavalt ka Euroopa Taaskäivitamise fond.

"See peab olema piisava suurusega ning suunatud majandussektoritele ja piirkondadele Euroopas, mis on kriisist enim kannatanud," täpsustas Belgia endine peaminister Michel.

Kindlasti peab Komisjoni koostatav plaan haakuma Euroopa Liidu uue perioodi (2021-2027) eelarvega (MFF), milles riigid siiani kokku pole suutnud leppida, kuid mis peab igal juhul olema majanduse taaskäivitamise jõupingutuste keskmes, lisas Michel.

Lõppdokumenti ei tule

Euroopa Ülemkogude tavapärast lõppdokumenti - ülemkogu järeldusi -, milles oleks kohtumisel saavutatud kokkulepped konkreetselt must-valgel sõnastatud, neljapäeval ei tule. Esiteks ei ole see õiguslikult nõutav, kuna liidrid ei kogune füüsiliselt, vaid peavad oma kohtumise ekraanide vahendusel.

Teiseks aga ei hakka Michel isegi üritama videkonverentsil järelduste kokku leppimist, ütlesid väljaandega Politico rääkinud anonüümsed ametnikud.

Järelduste koostamist alustavad riikide esindajad tavapäraselt juba päevi enne liidrite kohtumist ning olulisemate ja vastuolulisemate detailide osas võivad ülemkogudel vaidlused kesta tunde. Selle ärahoidmiseks ning osalt ka seetõttu, et majanduse taaskäivitamise kava detailid ei ole veel paigas, teeb Michel pärast videokohtumist eesistuja avalduse, mis ei nõua kõigi valitsusjuhtide heakskiitu.

Seega võib neljapäevast liidrite videokonverentsi pidada orientatsiooniaruteluks järgmiste sammude suunamisel.

Koroonavõlakirjad päevakorrast maas

Ehkki ka Euroopa Liidu teemadega hästi kursis olevatele allikatele ei ole veel teada, millised võiksid olla taaskäivitamise fondi põhimõtted, paistab olevat selge, et viimastel nädalatel enim tüli tekitanud niinimetatud koroonavõlakirjadest, kus Euroopa Liit ühiselt tagaks mõne riigi võetud laenusid, on loobutud.

Selle asemel võidakse keeruliste finantstehingutega moodustada fond, millest saaksid laenu võtta ka need riigid, kes ise turult praeguse laenukoormuse tõttu enam nii soodsalt krediiti ei saaks. See tähendab leevendust eelkõige lõunapoolsetele riikidele, kes on samas ka koroonapandeemias rängemalt kannatada saanud ja kelle esindajad on koroonavõlakirjade osas varasemalt väga nõudlikult ja teravalt sõna võtnud.

Enim kannatanutele suurema tähelepau pööramist rõhutas ka Michel oma kirjale lisatud taaskäivitamise teekaardis, kus ta märkis, et ehkki pandeemia šokk oli sümmeetriline, ei tohiks sellele vastamine jääda ebasümmeetiliseks seetõttu, et mitte kõigil liikmesriikidel ei ole samasugust suutlikkust oma majanduste taaskäivitamiseks.

"Seepärast peab EL-i taastumisplaan põhinema solidaarsusel, ühtekuuluvusel ja konvergentsil. Peame tagama võrdsed võimalused kõigile. Ühisturu toimimine toob kasu kõigile Euroopa Liidu kodanikele," kirjutas Michel.

Kui suur loodav fond saab olema, ei ole teada, kuid võimalikuks on peetud umbes triljoni (tuhat miljardit) euro suurust mahtu. Samuti ei ole teada, kuidas see hakkaks suhestuma EL-i mitmeaastase eelarveraamistikuga, mille eeldatav maht on samuti umbes triljon eurot.

Lisaks on ka endiselt lahtine MFF-i enda suurus, kuna liikmesriigid ei ole varasemalt suutnud selles kokku leppida ning on saatnud selle Euroopa Komisjonile tagasi muudatuste tegemiseks. Arvestades, et EL-i uus mitmeaastane eelarve peaks käivituma juba 2021. aastal, ei ole isegi selge, kas see ka uues olukorras nii läheb või võetakse praeguses kriisiolukorras kasutusele hoopis lühem, kuid otsesemalt majanduse taaskäivitamiseks mõeldud eelarve.

Eeldatavalt peaks Euroopa Komisjon oma ideed esitama nii MFF-i kui taaskäivitamise fondi osas esitama 29. aprillil.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: