Sisedokument: Moskvas võib epideemia tõttu surra kümneid tuhandeid inimesi
Venemaa opositsioonipoliitiku ja endise suurettevõtja Mihhail Hodorkovski algatatud projekt, keskus "Toimik" (Центр "Досье") on tutvunud dokumendiga, milles antakse Moskva piirkonna võimudele ülevaade koroonaviiruse COVID-19 ohust ja tagajärgedest erinevate stsenaariumite puhul. Dokumendist selgub, et võimalik koroonaviirusest tulenev oht rahvatervisele on oluliselt suurem kui Venemaa võimud on seni avalikult tunnistanud.
Moskva oblastivalitsuse dokumendis antakse koroonaviiruse leviku prognoos 10. juunini Moskva piirkonnas kahe stsenaariumi alusel. Esimene stsenaarium näitab olukorda juhul, kui kiireloomulisi karantiinimeetmeid ei rakendata. Teine stsenaarium annab aga prognoosi sellisel puhul, kui alates 26. märtsist kehtestatakse Venemaa pealinnas kiired karantiinimeetmed, vahendas keskus.
Esimese stsenaariumi korral oleks Moskvas ja lähipiirkonnas märtsi lõpuks umbes 10 000 nakatunut, kuid juba aprilli keskpaigaks ligi 100 000. Mai esimesel kümnel päeval saabuks epideemia tipp, kui nakatunud on 2,2 miljonit inimest ehk 19 protsenti piirkonna elanikest. Nende seas vajab haiglaravi ligi 200 000 inimest, kusjuures praegusel hetkel on Moskvas tavalisi haiglakohti umbes 60 000 ning osa neist on juba muude haigustega patsientide poolt hõivatud. Mai keskpaigaks võib intensiivravi vajavate koroonapatsientide arv kerkida 50 000 inimeseni. Praegusel hetkel on aga Moskvas ainult 2000 sellist intensiivravi võimaldavat voodikohta ning umbes 2000-3000 hingamisaparaati.
Dokumendi autorite sõnul sureks Moskvas sellise stsenaariumi korral paari-kolme kuuga umbes 30 000 inimest. Moskvas sureb igal aastal umbes 120 000 inimest. "Ühest küljest kasvab tavapärane suremus rohkem kui 20 protsendipunkti võrra. Seda on loomulikult palju, kuid võib tekkida kiusatus mõelda, et majanduse säilitamine ja valijaskonna positiivse meeleolu üleval hoidmine õigustab seda. Ja riigieelarve jaoks olevat lausa topeltpluss - majanduslikud sissetulekud säilitame ja kulutusi pensionisüsteemile vähendame," kirjutatakse ülevaates.
Autorid juhivad dokumendis aga tähelepanu sellele, et epideemia tipphetkel toimuv igapäevane suremuse kolme- kuni kümnekordne kasv ei jää kuidagi märkamatuks ning seda varjata on võimatu. Ehk esimese stsenaariumi puhul saab pilt kahe-kolme kuu pärast olema õnnetu - ülekoormatud haiglad, meeleheitlikud lähedased patsientidele hingamisaparaate otsimas, matusetseremooniad ja protestimiitingud.
Seega põhjendataksegi dokumendis soovitust kiiremas korras karantiinireegleid kehtestada sellega, et teise stsenaariumi tagajärjed poleks nii kohutavad. Kuid ka teise stsenaariumi korral on olukord äärmiselt tõsine.
Epideemia tipphetk leiaks siis aset juba aprilli lõpus. Nakatunute arv kerkib siis 250 000 inimeseni. Surmajuhtumite arv õnnestuks karantiinimeetmete abil hoida umbes 3000 juures ning tipphetkel oleks 300 surma päevas. Teise stsenaariumi puhul läheks juurde vaja 20 000 tavalist voodikohta ja 5000 intensiivravikohta.
Oluline on ka meeles pidada, et stsenaariumite arvutustes lähtutakse eeldusest, et sureb üks protsent haiglasse saabunud patsientidest. Ka dokumendi autorid tunnistavad, et tegelikkuses on see ilmselt võimatu, kui haiglad on ülekoormatud ja ei jätku voodikohti ega hingamisaparaate. Seega suurendab haiglate olukord iseenesest koroonapatsientide suremust.
Ka ühe teise sisedokumendi kohaselt võib meetmete rakendamata jätmise korral surra epideemia tipphetkel Moskvas ja Moskva oblastis umbes 6000-7000 inimest päevas. Koormus kiirabile kerkiks aga 15 korda.
Eelpool mainitud dokumendid käsitlevad ainult Moskvat ja Moskva oblastit, mitte aga Venemaad tervikuna.
Toimetaja: Laur Viirand