Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) koguheide järk-järgult vähenenud alates 2017. aastast.

Esitatud andmed põhinevad Eestis kauplemissüsteemi kuuluva 46 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasitootja märtsi lõpuks esitatud aruannetel.

Keskkonnaameti keskkonnaosakonna kliima peaspetsialisti Annika Konovalovi sõnul on võrreldes 2018. aastaga süsihappagaasiheide vähenenud rohkem kui pooltes EL-i HKS-i kuuluvates käitistes, kuid kõige enam Eesti Energia AS-ile kuuluvates Eesti elektrijaamas ja Auvere elektrijaamas.

"Nimetatud elektrijaamade CO2-heide moodustab ka enamuse kogu EL-i HKS-i kuuluvate käitiste koguheitest. Samas õlitööstuste ja tsemenditööstuse CO2-heide on püsinud suuresti samal tasemel või kohati isegi tõusnud võrreldes 2018. aastaga," lausus Konovalov.

Elektrijaamade CO2-heite vähenemise tingis peamiselt kõrgel püsinud lubatud heitkoguse ühiku turuhind. Kui mullu oli 2019. aastal ühiku turuhind keskmiselt 24,7 eurot tonni süsihappegaasi kohta, siis aasta varem oli see ainult 15,6 eurot.

Banyaszi sõnul püsis süsihappegaasi hind veebruari lõpuni ligi 24 euro juures tonni kohta. "COVID-19 viiruse pandeemia on aga maailma majandust viimase kuu aja jooksul palju mõjutanud. Seetõttu on ka lubatud heitkoguse ühiku hind oluliselt kukkunud ja püsib hetkel umbes 16 euro piires," märkis Banyasz.

Tööstuskäitisi süsinikdioksiidi kõrge turuhind nii palju ei mõjuta, sest saavad suure osa oma vajaminevatest lubatud heitkoguse ühikute kogusest tasuta.

Kuna 2019 oli hea majanduskasvuga aasta, siis mitmete tööstuskäitiste heitkogused on püsinud suuresti samal tasemel või tõusnud võrreldes eelmise aastaga. Heitkoguste tõus tulenes peamiselt tootmiskäitiste võimsuse olulisest suurenemisest ja toodangu kasvamisest.