Eriolukord pani seisma ka narkootikumide liikumise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti politsei poolt mullu kinni peetud narkootikumid ühes algelises narkovabrikus.
Eesti politsei poolt mullu kinni peetud narkootikumid ühes algelises narkovabrikus. Autor/allikas: PPA

Koroonaviirusest tingitud eriolukord on vähendanud nii narkootikumide ostjaid kui müüjaid. Need, kes pole sõltlased, istuvad pigem kodus ja narkootikume ei hangi. Sõltlased proovivad aga asendust leida.

Narkoturg käib üsna ühte jalga seadusliku majandusega. Osa inimesi püüavad soetada varusid, et eriolukord nii-öelda üle elada. Enamus inimesi lihtsalt vähendavad tarbimist, rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

"Täna ei ole Eestis pidusid, suuri üritusi ja inimesed ei tarvita enam nii palju narkootilisi aineid. Need, kes ei ole täna sõltuvuses, need pigem tarvitavad alkoholi või ei tarvita üldse midagi," ütles Tambre.

Tambre sõnul on oma varud ka diileritel ja näiteks kanep otsa pole saanud. Aga mõned piiritagused kaubad hakkavad lõppema. Raskem on osta GHB-d ehk korgijooki ja viimasel ajal Eestisse hiilinud alfa-PVP-d, ehk UFO-t.

Kiiresti sõltuvust tekitav ja väga mürgine UFO tuli meile üle idapiiri ja hakkas ringlema peamiselt juba kogenud narkomaanide seas.

"Need, kes on sõltuvuses, nemad pigem otsivad praegu alternatiive. Ja hea meel on, et nad pöörduvad kahjude vähendamise keskuste poole ehk otsivad ka abi riigilt. See olekski kõige õigem suund," rääkis Tambre.

Alternatiivid võivad olla ohtlikumad

Eestis tarvitavad süstivad narkomaanid praegu kõige enam amfetamiini. Kuna amfetamiini toodetakse suuresti kohapeal, pole selle pakkumine oluliselt vähenenud. Ometi ütles Tallinnas ja Maardus süstlavahetuspunkte pidava MTÜ Convictus tegevjuht Inna Farber, et neil on kliente tavapärasest vähem.

Ühing on pidanud viirusega kohanema, ja päevakeskus, kus inimesed muidu kogunevad, on ajutiselt suletud. Süüa antakse klientidele süstlavahetuspunktides. Farberi sõnul jagatakse süüa, sest mõned inimesed ei saa mujalt süüa.

Farber tõdes, et kui inimene tahab midagi kasutada, siis leiab ta ka lahenduse. Tavapärane on see, et kui linnas jääb narkootikume vähemaks, pöörduvad inimesed arsti poole.

"Need, kellel on diagnoos, võtavad näiteks psühhiaatri käest mingi retsepti ja siis nad müüvad oma tablette," ütles Farber.

Tervise arengu instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova juhtis tähelepanu veel teisele tavapärasele ohule – inimesed võivad kriitikameeleta veel ohtlikumaid aineid manustada.

"Kui on nii-öelda tarneraskused valdkonnas, siis on veel suurem tõenäosus, et ainetes on segatud selliseid ballastaineid, mis on lihtsasti kättesaadavad ja odavad, mis aine mahtu suurendavad, aga mis inimesele on äärmiselt kahjulikud," rääkis Kurbatova.

Kuidas ohutumalt tarvitada

Tervise arengu instituut töötas juba eelmisel nädalal välja nõuanded, kuidas narkootikumide tarvitajad muutunud oludes käida võiksid. Kurbatova tõdes, et paljud süstivad narkomaanid on kimpus krooniliste haigustega.

"Eesmärgiks ongi rõhutada seda, kui olulised on üldised reeglid, ehk isikliku hügieeni jälgimine, kui ka see, kuidas konkreetselt uimastite tarvitamisega seotud tegevused suurendavad teatud olukordades nakatumise riske. On ju teada, et tihti tarvitatakse koos kellegagi," rääkis Kurbatova.

Inna Farber tõdes, et mõned Convictuse kliendid saavad koroonaohtudest päris kenasti aru, mõned jälle ei saa.

"Mina kuulsin klientide käest niisugust juttu, et lihtsalt on vaja viina juua iga päev ja siis on kõik korras. Arutasime nendega, et see ei aita. Ma ei tea, kui palju nad mind usuvad," ütles Farber.

Kurbatova sõnul on pisut ümber korraldatud ka opioidisõltlastele mõeldud metadooni asendusravi. Et edasi-tagasi käimist vähem oleks, antakse inimestele suurem kogus metadooni koju kaasa.

"Siis spetsialistid telefoni või Skype`i teel võtavad ühendust, uurivad, kuidas patsiendil läheb, ja kui vaja, siis pakuvad täiendavat tuge. Võib juhtuda ka, et patsient on haigestunud. Siis ta ei tohikski raviasutusse ise tulla. Sellisel juhul on hädavajalik, et ravim toimetatakse talle koju, kus ta saaks ravi jätkata," lausus Kurbatova.

Politseil suurem tähelepanu postisaadetistele

Ehkki narkootikumide kättesaadavuse vähenemisega käivad kaasas omad ohud, on see pikas plaanis ikkagi hea. Sestap püüab politsei uusi tarneteid juba eos kinni panna.

Tambre sõnul on oht postisaadetistes, mis liiguvad tänasel päeval suuremas mahus ja kaubatranspordis. "Oleme koos maksu- ja tolliametiga juba arutanud ja mõelnud, kuidas suurendada kontrolle eelkõige postisaadetiste üle," ütles ta.

Tambre kordas, et nii narkootikumide müüjatel kui tarvitajatel on ka oma varud. See tähendab, et praegu postipakkidest tavapärasest rohkem narkootikume veel leitud pole.

Lisaks narkoturule näeb politsei viimasel ajal vähem liikumist veel mitmes valdkonnas. Rahvusvahelised autovargaid meil täna ei ole. Samuti on vähem taskuvargusi ja sissemurdmisi.

Tambre sõnul on aga viimastel päevadel hakatud trepikodadest jalgrattaid varastama.

Omamoodi ootamatu on see, et lähisuhtevägivalda pole kriisiajaga oluliselt juurde tulnud.

"Me siiamaani oleme politseis selleks valmis, et lähisuhtevägivald võib kasvada, sest alkoholijoobes inimesi me kahjuks näeme täna tänavapildis isegi päevasel ajal. Me näeme kohe nii joobes inimesi, kes on jäänud magama tänava peale. Õnneks ei ole nad vägivaldseks muutunud," rääkis Tambre.

Oluliselt vähem on ka öiseid avaliku korra rikkumisi, mis seni ilmestasid kõiki nädalalõppe.

Tambre sõnul on selle põhjuseks politsei ennetav tegevus. "Kohe, kui kuskile on tekkinud inimeste gruppe, helistatakse politseisse. Enne kui nad jõuavad hakata avalikus kohas alkoholi tarbima. Politsei kehtestab 2+2 reeglit täna ja me oleme minutitega seal, kus inimesed on kogunenud," ütles Tambre.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: