"Insight": tervishoiusüsteemi inimlik nägu eriolukorras ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Alates eriolukorra kehtestamisest Eestis on meie kõigi harjumuspärases elus toimunud tõsised muutused. Me ei kohtu sõprade ja lähedastega, ei käi kodust väljas, ei mängi lastega mänguväljakul. Ent kõige rohkem on koroonaviirus mõjutanud meedikute elu. Nende elu, kes seisavad selle võitluse eesliinil.

Surmaoht kõige lähedasematele

"Viimased kaks nädalat olen oma lapselapsi näinud ainult läbi telefoni," rääkis ETV+ uurivale saatele "Insight" Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht professor Joel Starkopf.

"Käin tööl jala. Paar korda on tulnud külmkappi täita - poes on käinud poeg ja abikaasa. Mina olen karantiinis," jutustas oma elust PERH-i õendusdirektor Aleksei Gaidajenko.

"Mul on kodus eakas ema, ja ma tean, et mina ja mu abikaasa, kes töötab erakorralises meditsiinis, samuti mu vanem tütar, kes töötab ka erakorralises meditsiinis, kujutame tema jaoks surmaohtu," rääkis terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht doktor Arkadi Popov.

"Mu naine küsib peaaegu iga päev, miks ma ikka tööl käin, miks ma kodukontorisse ei jää," jutustas Tallinna Hambapolikliiniku juhatuse esimees Maksim Volkov.

Kaugtöö pole variant

Selle loo kangelastele töö kodukontorist ei sobi. Kes peab lahinguks ette valmistama kogu riigi meditsiiniasutusi, kes vastutama Lõuna meditsiinistaabi valmisoleku eest, kes valmistama ette Põhja staabi osakondi. Maksim Volkov näiteks peab hankima polikliiniku töötajatele respiraatoreid ja teisi esmaseid isikukaitsevahendeid. Kõiki neid ootavad kodus perekonnad. Maksimil on naine ja väike poeg. "Mul on poja pärast hirm. Naise pärast on hirm. Nii et ma üritan mingeid riske minimeerida. Neid, mida ma võiksin koju tuua," rääkis Volkov.

Pretsedenditud meetmed

Nagu kõigis riigi meditsiiniasutustes, nii on ka Tallinna Hambapolikliinikus võetud kasutusele pretsedenditud ohutusmeetmed. Iga päev kella 13-15 toimub desinfitseerimine. Sisenejatel mõõdetakse kehatemperatuuri. Kilesusside kandmine on kohustuslik. Iga patsient saab ühekordse kaitsemaski, kinnitab spetsiaalsel blanketil allkirjaga, et pole viimase kahe nädala jooksul välismaal käinud ega nakatunutega kokku puutunud, desinfitseerib käed ning võib alles seejärel ülemistele korrustele minna. Ent ka seal pole kõik niisama lihtne. Kuuekorruselises hoones kehtib juba ammu reegel 2+2. Ülesminekuks võib kasutada lifti, ent sellesse tohib siseneda vaid ühekaupa. Alla tullakse samuti ühekaupa, ent trepist.

"Korraldasime asja selliselt kohe pärast esimese haigestunu tulekut Iraanist," rääkis Volkov. Mööda tühja koridori kõndides ei kohta patsiente ega arste. Polikliinik osutab ainult erakorralist abi. Konsultatsioone antakse telefonidel 6121200 ja 1920, arsti juurde pääseb patsient ainult tõeliselt edasilükkamatutel juhtudel. Kogu koridori peal töötab kõige rohkem kolm kabinetti - kaks koridori erinevates otstes ja vajadusel üks koridori keskel. Ühe kabineti ukselingi ümber on seotud salvrätt. "Selles kabinetis toimub vastuvõtt. Ukselingi ümber on salvrätt, seda vahetatakse pärast iga patsienti," selgitas Volkov. Võetud meetmed pole odavate killast, ent Volkovi sõnul on arstide ja patsientide tervis kallim.

Seis! Nakkusoht!

Polikliiniku töö ümberkorraldamine on kahtlemata keeruline ülesanne. Veel keerulisem on aga kardioloogiaosakonna muutmine nakkusosakonnaks. Just sellega tegeldakse PERH-is. Kardioloogiaosakondi ei valitud välja juhuslikult - need on avarad, kaasaegsed ja asuvad eraldi korpuses.

"Meie põhiline ülesanne on mitte lasta nakkusel üle kogu maja levida," selgitas PERH-i õendusdirektor Aleksei Gaidajenko. Koridori põrandal on jooksvat inimest kujutavad kleepsud, mis on varustatud kirjaga "Nakkusoht", seintele on meetriste vahedega kleebitud bioloogilise ohu hoiatussildid. "See on töötajate jaoks. Et nad teaksid, et asuvad bioloogilise ohu tsoonis, ja käituksid vastavalt," rääkis Gaidajenko. Koridori lõpus on massiivne uks, millele on suurte punaste tähtedega kirjutatud "Seis! Nakkusoht". Ukse taga on juba tegutsev osakond COVIDO-1. Ajakirjanik tõdeb, et mida lähemale uksele jõutakse, seda kehvemaks enesetunne muutub.

"Olen pidanud töötajatele selgitama, et me avame selle osakonna, sinna tuleb tööle minna. Esimene vastus on: "Ma mõtlen järele." Hommikul vaatasin, kuidas sellest niinimetatud mustast tsoonist väljus esimene vahetus. Ja mul oli meeldiv näha, et meie tüdrukutel, kes muidu on nii optimistlikud, väljudes silmad särasid," meenutas Gaidajenko.

Osakond kolme päevaga

Uksest, mille taga ootab reaalne oht, saatemeeskond ei sisenenud. Suunduti osakonda COVIDO-2, mida esialgu alles ette valmistatakse. Voodid, vajalikud isikukaitsevahendid ja kopsude kunstliku ventileerimise seadmed on seal juba ootamas. Iga palati kõrval on laud, millele on asetatud ühekordselt kasutatavad põlled, poolvarrukad ja kindad - kõik, mida on vaja kokkupuutumisel nakatunud patsiendiga. On nii ühe- kui neljakohalisi palateid. "Eraldada pole mõtet, nakkus on ju üks," selgitas Aleksei Gaidajenko. Puhast ja musta tsooni eraldab samasugune massiivne uks nagu COVIDO-1 osakonnas. "See uks on selle osakonna riigipiir. Siit algab must tsoon. Siia võib siseneda ainult täisvarustuses," ütles Gaidajenko. Osakonna sügavuses on intensiivravi palat, kuhu paigutatakse kunstlikku hingamist vajavad patsiendid.

Asendamatuid on

Siinkohal on "Insight" sunnitud tõdema, et olemasolevad tervishoiuprobleemid on praeguse kriisi ajal eriti selgelt ilmsiks tulnud. "Meil on seitse õde 14 intensiivravi koha kohta. Võime siia panna kasvõi 20 aparaati, aga õdesid on ikka seitse. Riik võib osta 200, 300 või 400 aparaati, ent nendega töötada oskavate õdede arv ei muutu," selgitas PERH-i õendusdirektor Gaidajenko. Tema sõnul oli Eestis kolm kuud tagasi puudu umbes 4000 õde. Sellest ajast pole midagi muutunud.

Lisaks lihtlabasele personalinappusele satuvad meedikud kahjuks ka haigestunute hulka. Möödunud nädala lõpu seisuga oli haigestunud juba kuus PERH-i arsti. Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhi doktor Arkadi Popovi sõnul polnud ükski meedik raskelt haigestunud, ent hirm haiguse ees pole võõras ka valgetes kitlites inimestele.

"Olen kuulnud kolleegidest, kes on ehmunud ja ruttu haiguslehele jäänud. Nad ütlevad, et istuvad pigem keskmise palga eest kodus kui nina välja pistavad. Kahjuks ma tean selliseid asju. Minu üleskutse neile on: ärge istuge kodus!" rääkis Popov.

Parem ei kommenteeri

Teisalt võib sellest soovist aru saada. Möödunud nädalal otsustas valitsus sulgeda kaubanduskeskused. Samal õhtul teatas populaarne spordikaupu müüv kett suurtest allahindlustest. Hetkega ilmusid veebi fotod järjekorras tõuklevatest inimestest. "Minul isiklikult tekitas see nördimust," ütles Aleksei Gaidajenko. "Vaatan neid pilte ja mul tekib küsimus: inimesed, mida te teete?". "Ma parem ei kommenteeri," vastas lühidalt Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht professor Joel Starkopf.

Ent sotsiaalmeediast võib tervishoiutöötajate kommentaare leida piisavalt. Üks intensiivravitöötaja kirjutas: "Istun ja tunnen, et hakkan kohe nutma. Olen alla surunud kõik oma tunded, kogu tohutu kurbuse, et ei tohi oma lähedastega kokku saada. Olen hoidnud ennast, oma peret, kaaskodanikke... Aga mitte igatsusest oma lähedaste järele ei tule mulle nutt peale. Mulle tuleb nutt peale, sest mulle, minu kolleegidele ja kõigile teistele lihtsalt sülitatakse näkku."

Doktor Popov saab sellest reaktsioonist täielikult aru: "Ma näen meie meedikuid, kes töötavad telgis terve päeva täies skafandris. Iga teine patsient, keda nad kohtavad, võib olla nakatunud. Meediku iga viga on ohtlik talle, tema perele ja teistele meedikutele. Selles mundris on väga palav, väga ebamugav. Nina sügada ei saa, nuusata ei saa. Tahaks juua ja tualetti minna, aga ei saa. Sa ju ei saa raisata neid asju, mis sul seljas on. Sa pead 4-5 tundi vastu pidama. Sa ohverdad oma tervise, enesetunde, siis tuled sealt välja ja näed kõike seda. Loomulikult tuleb nutt peale. See on huligaansus. Mõelge sellele," ütles Popov.

Kuldsed sõnad

Mõelgem siis kõik koos sellele, et õnneks ei saa me veel näidata ülekoormatud intensiivravi palateid. Haiglad alles valmistuvad patsientide saabumiseks. Praegu saame näidata inimesi, kes tegutsevad selle kriisi eesliinil. Inimesi, kes seisavad sõna "tervishoiusüsteem" taga. Inimesi, kes lähevad tööle, et meie teiega saaksime koju jääda.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: