Kodumaine tööjõud tõotab kergitada Eesti marjade ja aedvilja hinda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti suuremad aedvilja- ja marjakasvatajad, kes seni on sõltunud Ukraina tööjõust, on hakanud töötajaid otsima Eesti tööjõuturult. Tõenäoliselt tähendab see kodumaise toodangu kilohinna kerkimist, aga ka esialgsete plaanide kärpimist kultuuride kasvumahu osas.

Eesti suurim maasikakasvataja OÜ Kindel Käsi sõltub 100 protsenti Ukraina tööjõust. Esimesed töölised pidid kevadtöödeks saabuma juba selle kuu algul. Sealt edasi brigaad, kes hakkab tegelema taimede istutamisega. Muutunud oludes tuleb aga nüüd marjakasvatajal otsustada, kas tellida veel 18 hektari jagu taimi või loobuda sel aastal maasikakasvatuse laiendamisest.

"Meil ei ole ju garantiisid, kas ostujõudu on, kas istutajaid leiame," rääkis osaühingu eestvedaja Helen Kaskema. Maasikakasvatuse laiendamisest loobumine tähendaks talle käibe langust poole võrra ja ka hektarite mõttes poole vähem. "18 on eelmise aasta istutus, mis on maas. Seda ei ole eriti mõtet korjamata jätta, kui just pole situatsiooni, et üldse ei osteta."

Kokku pidi sel aastal Kaskema põldudele tulema 65 Ukraina töölist. Praegu loodab ta, et töölised saavad Eestisse tulla vähemalt marjade korjamise ajaks. Kui mitte, tuleb leida töölised Eestist. See tõstaks aga kodumaise marja kilohinda.

"Ukrainlasega on mugav. Ta tuleb kevadel tööle, ta sügisel läheb. Siin võib tekkida see, et keegi saab nädal olla, keegi saab mõned päevad olla ehk et see paberitöö ja administratiivne ja töölepingute koormus suureneb tunduvalt. Ja võivad suureneda ka palgakulud, mis peaks kajastuma kilohinnas," sõnas Kaskema.

Ukraina tööjõust sõltuvad ka köögiviljakasvatajad. Sagro OÜ-s on kaheksa töölist juba kohal. Kohe oleks juurde vaja kümmekond töökätt juurviljakasvatusse, keda on hakatud otsima Eesti tööjõuturult.

Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter ütles aga, et isegi, kui eestlaste seas on soovijaid, tahetakse tööd üksnes paariks-kolmeks kuuks, mis ei sobi aga juurviljakasvatuse tsükliga.

"Täna me oleme neid inimesi umbes kümmekond läbi lapanud. Keda oleme kutsunud, oleme vestelnud ja üks võib-olla äärepealt nüüd tuleb turismivallast. Aga ülejäänud on nii, et küsivad tööd põhimõtteliselt kaheks-kolmeks kuuks. Nad ju said oma koondamised, said oma rahad. Kui nüüd oma tootmine käima läheb, eks nad lähe paljudki oma vanasse töökohta tagasi," selgitas Reiter.

Töötukassast öeldi ERR-ile, et kui läinud aastal samal ajal oli marja- ja köögiviljakasvatuse valdkonnas 36 vaba töökohta, siis tänavu on töökohtade arv 340. Töölisi on endale läbi töötukassa otsimas enam kui 23 marja- ja köögiviljakasvatuses tegutsevat ettevõtet.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: