Peagi on Eesti põldudel valmimas maasikad, kuid marjakasvatajad on mures, et neil ei õnnestu hankida tööjõudu, kes maasikad ära korjaks. Nende sõnul on oht, et suur osa maasikasaagist läheb lihtsalt raisku, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Praeguste piirangute järgi ei luba Eesti riiki siseneda inimestel, kes pole siinse riigi kodanikud ega elanikud, sealhulgas ka võõrtööjõud. Schengeni piiride avamisel, mis taastaks vaba liikumise, on räägitud 15. juunist, mis küll lõpuni kindel veel ei ole. Enne seda valitsus võõrtööjõu osas erandit teha ei kavatse.

"Siis on kindlasti võimalik pärast Schengeni piiride avamist. Praegusel juhul Eesti valitsusele on kõige olulisem inimeste ja rahva tervis," ütles maaeluminister Arvo Aller.

Põllumehed ise usuvad, et viiruse leviku riski on võimalik võõrtööjõu puhul minimeerida.

Eesti maasikakasvatajal pole seni kohalikke töötajaid õnnestunud edukalt leida. Tartumaa maasikakasvatajad Paavo Otsus ja Tõnu Oks rääkisid, et nende põldudel käib suvel läbi ligi 100 paari töökäsi, mis tänavu pole enam reaalne.

"Praegu on umbes 20-30 inimest. Me oleme natuke maas rohimistöödega ja istutamistöödega, mis peaks olema juba tehtud. Kuna tööjõu liikumine on piiratud, siis on meil osa töid tegemata," rääkis Aran Farmingu juht Paavo Otsus.

"Puudu jääb ikka palju. Ukrainlased, keda meil on iga aasta siin 20, kui see ka on, siis justkui tuleks välja. 60-70 on justkui miinimum sellel ajal," ütles Marjamaa talu peremees Tõnu Oks.

Minister on veendunud, et puuduolevad töökäed saab kokku ajada ka Eestist.

"On võimalik leida lahendusi, ka komplekteerida Eesti inimestest korjamisi. Ma usun, et Eesti inimene on valmis tulema maasikaid korjama," ütles ta.

Aller lisas, et maaeluministeerium on teinud ka hooajatööde soodustamiseks ettepaneku n-ö tööampsude pikendamiseks.

"Preagusel kujul viis päeva - seda on natuke lühikene aeg. Meie ettepanek on see viis päeva pikendada ideaaljuhul kuni kahe-kolme kuuni just hooajatöö lõikes, kes tegelevad põllumajanduses, kus tööotsijal läbi töötukassa ei katkeks töötuskindlustus ja need hüved, mis sealtkaudu pakutakse. See oleks suur samm edasi," selgitas Aller.

Töötukassa andmetel on 3500 töötut, kes on huvitatud põllumajanduses töötama. Töötukassa Tartumaa osakonna juhi Jane Välja sõnul võib probleem olla selles, et marjakasvatajad ei pinguta piisavalt tööjõu leidmiseks, välistavad sihtgruppe või pole piisavalt paindlikud.

"Kala on sees ühest küljest läbirääkimistes, teisest küljest ikkagi selles, et suuri laevu ei saa pöörata ühest sõrmenipsust. Nii järsku inimesed ei pöördu põllumajandusse. See on tööandjatele uus ja teistmoodi. Varem võis olla nendel, kes kasutasid rohkem välistööjõudu, väga lihtne mudel, neid teemasid ju ei tekkinud, nüüd on vaja nendeks teemadeks aega planeerida," rääkis Väli.

"Kindlasti on maasikakasvatuses paindlikkus võimalik, et tulla vastu töötajale, kes tahab puhkepäevi, kellega on võimalik tööd ümber seada. Neid võimalusi on - avatus, läbipaistvus ja mõlemapoolne ühtemoodi arusaamine," märkis Aller.

Oks ja Otsus ütlesid, et kuigi marjakorjamisega on võimalik nädalas teenida 200 kuni 400 eurot, siis eestlane lihtsalt ei kipu põllule. Kandideerijaid küll on, aga tööle jäävad vähesed.

"Tublimad eestlased on juba kuskil muudes ametites. Kui nüüd jääb tõesti üle kuskilt hotellidest inimesi, kes ei ole harjunud sellist füüsilist tööd tegema... Kogu aeg on mingi vale ettekujutus jäänud, et marjakorjamine on selline lustiline ja lõbus ja paned aga suhu," arutles Oks.

Samuti on marjakasvatajad veendunud, et neile tööle kandideeritakse ainult sellepärast, et mitte töötu abirahadest ilma jääda. Ukrainlastega seda probleemi pole.

"Nendel on omad hädad, aga lihtsalt ta on siin, ta ei jookse kuhugi. Ma arvestan, et neid on 10 või 20, ma tean, et nad on siin ja nad tulevad ja teevad tööd. See ongi see vahe. Eestlane tuleb, kaob ära, eriti need, kes need ametlikult töötud on. Tuleb, proovib ja on päeva, kaks, siis kaob ja ei ütle ka, et ma homme ei tule," selgitas Oks.

"Liiga vähe inimesi kandideerivad ja kui nad kuulevad, et me peame siin kuuma ja külma käes ka töötama vahepeal, mis on üks põllumajanduse eripärasid, siis inimene lihtsalt seda ei vali. Ja meil on ka olnud, et inimene tuleb ükspäev. Teinepäev ta enam ei tule lihtsalt ja ei võta ka telefoni vastu. Töötukassa andmed on kindlasti eksitavad," rääkis Otsus.

Põllumehed tänavuse maasikaaasta üle optimistlikud ei ole.

"Väga kriitiliseks läheb kindlasti nendel, kellel on suured maasikapõllud, suured pinnad. Siin on ju üle 10-hektarilisi kasvatajaid päris mitu ja kui nad on arvestanud selle tööjõuga, kes on aastaid käinud ja praegu istutanud, aga kui selgub, et neid nüüd järsku ei tule - siiani anti lootust, et ikka tulevad -, siis seal läheb ikka sadu tonne mädanema. Lõpuks ta jääbki põldu, ei olegi võimalik sealt sodi seest enam midagi korjata ja ei ole midagi teha. Sel aastal jääb kindlasti. See ei ole nüüd mingisugune hoiatamine või ähvardamine. Kui ikka ei tule sealtpoolt abi, siis kindlasti jääb," tõdes Oks.

"Seis on minu jaoks väga kriitiline sellepärast, et meil on järgmine nädal juba oodata esimesi punaseid marju ja kindlasti, kui midagi ei muutu, siis kuni 70 protsenti võib jätta saagist korjamata, mis läheb põldude peal mädanema," ütles Otsus.

Ei tasu muretseda, et Eesti maasikas tänavu lettidele ei jõua, kuid Paavo Otsus ütles, et mida rohkem saaki hukka läheb, seda kahjulikum see on nii tarbijale kui ka kasvatajale.

"Esiteks, me kaotame oma konkurentsieelise. Kuna marja me ise suudame toota vähem, siis annab see võimaluse meie lõunanaabritele toota oluliselt rohkem ja suunata oma mari kõik meile, siis Eesti maasika hind, mis jõuab turule ikkagi, on võib-olla lihtsalt kõrgem tarbija jaoks," selgitas Otsus.

AK küsitlusele vastanud oleks valmis põllutööle appi minema

ERR-i korrespondendid uurisid ka Eesti inimestelt, kas ja millistel tingimustel nemad oleksid nõus põllumeestele appi minema, kui peaksid ise tööta jääma. Enamik tänavaküsitlusele vastanuist on valmis appi minema.

Käisime ka Eesti inimestelt küsimas, kas ja mis tingimustel oleksid nad nõus põllumeestele appi minema, kui nad peaksid ise tööta jääma. Ja olgu etteruttavalt öeldud, et vähemalt sõnades on valmisolek appi minna igati olemas.

"Loomulikult oleks nõus minema, sest kodumaist toodangut tuleb toetada. Kui ma kaotaks töö, siis oleks vaja tööd. Palk võiks olla keskmine."

"Me just arutasime vanaemaga, et maasikapõllumeestele appi minna. Mina oleksin täitsa nõus. Ma arvan, et Eesti riiki tuleb toetada, siin pole midagi nii palju palka küsida. Aaidata tuleb."

"Ega vist mitte, kui aus olla. Mitte, et ma tööd kardaks, aga pole ammu sellist tööd teinud ja olen kontoriga harjunud."

"Läheks küll. See on ikka parem, kui kodus istuda. Kui oleks, kus elada ja süüa, siis oleks rahu majas."

"Nähtavasti ikkagi oleks. Ja olen nõus seal ka miinimumpalga eest töötama. Ma korjaks maasikaid täitsa heameelega."

"Oleneb muidugi kohast, kuhu on vaja appi minna, kas see on elukoha lähedal ja palk on ka muidugi määrav. 1000 peaks olema see, mis peaks kätte jääma."

"Ma oleksin kindlasti nõus minema põllumajandusse, sest tegelen ka ise väikestviisi aiapidamisega. Palk võiks olla suurusjärgus 1000-1200 bruto kindlasti, sest see on päris raske töö see põllumajandustöö."

"Jah, ma olen põllumajandusega enne ka tegelenud suveti. Ega mul vastu poleks midagi, kui põlved terved oleks."

"Ikka, muidugi, peaasi, et mingitki tööd oleks vähemalt."