Aller kinnitas ETV saates "Suud puhtaks", et võõrtöölisi ei saa Eestisse lubada praegu seetõttu, et see võib olla ohtlik Eesti rahva tervisele. Ta rõhutas, et tegemist on eriolukorra otsusega ning pärast liikumispiirangute kadumist läheb elu edasi samamoodi nagu enne eriolukorda.

"Kui piirid avanevad, siis toimivad kõik eelnevad seadused," ütles ta.

Ministri sõnul on eriolukorras vaja ka sellele vastavaid lahendusi ning praegune lahendus on 31. juuli, milleni on võimalus pikendada 17. märtsi seisuga Eestis viibinud võõrtöölistele lühiajalise töötamise luba põllumajanduses töötamiseks.

"Me räägime tööjõu liikumisest ja kui on rahuaeg, võivad liikuda, kes iganes. Meil praegu eriolukord ja sellega kehtestatud piirangud. Me võime teha erisusi Soomega, mis oli ka kinni, aga on ka signaale, et sellega võib Eestis puhang jälle üles minna. Me ei taha seda," rääkis Aller.

Sõrmus nõustus saates, et Eesti inimeste tervis on tähtis ning tervisereegleid tuleb täita. Ta selgitas, et ka põllumajandustootjad ei soovi Eestisse nakatunud inimesi tööle tuua. "Kui me toome töötajaid siia, siis peame testima, veenduma, et nad on terved, kui vaja, siis kasutama isikukaitsevahendeid /.../, mida teeme ka Eesti inimeste puhul," rääkis ta ja lisas, et kõik riigid mõtlevad lahendusi, kuidas võõrtöölisi tööjõupuuduse tõttu ikkagi sisse lasta.

"Nagu teised riigid on lahendusi leidnud, nii peaks me ka käituma. Ma usun, et metsade vahel olev maasikapõld ei ole Eesti inimeste peamine terviseohd. Neid terviseohte me tegelikult leiame Viru keskusest ja mujalt, kus inimesed on palju tihedamalt külg-külje kõrva koos," rääkis Sõrmus.

Maasikakasvataja, Joosepi talu peremees Ranet Roositalu tõdes saates, et temal on praegu 30-hektarilisele põllule olemas viis töötajat, kuid vaja oleks umbes 120. Töötukassa kaudu on temale suvehooajaks tööle kandideerinud vaid kaheksa inimest, muude tööportaalide kaudu paarkümmend. Tema sõnul peaks tal hiljemalt 1. juuniks olema teada, kui palju inimesi ta põllule marju korjama tuleb.

Roositalu tõdes, et kuigi huvilisi on, siis peamiselt soovivad Eesti inimesed põllule tööle minna n-ö mustalt, samuti lühikeste perioodidena, näiteks nädalavahetusteks. "Nende tööampsudega me ei korja marju ära lihtsalt," tõdes ta.