Varajase kulupõlengute hooaja alguse ning juba toimunud rohkete metsa- ja
maastikupõlengute tõttu kuulutas päästeamet sel aastal varakult välja ka tuleohtliku aja - tavapäratult märtsikuu lõpus.

Sellele vaatamata tuleb päästjatel endiselt rinda pista suuremate ja väiksemate põlengutega nii metsas kui ka maastikul.

"Enamikul juhtudel on tegelikult olnud ikkagi õnneks väiksemate põlengutega tegemist, kus on kas mõni lõke ootamatult käest ära läinud või muude nõuete mittetäitmise tõttu on tuli saanud lahti kulu peale. Tegelikult on olnud ka suuremaid, juba hektaritesse minevaid põlenguid ja kahjuks ka 1. aprillil üks inimene hukkus kulutulekahju tõttu," selgitas pääseameti vastutav korrapidaja Janar Kärner.

Suurematest tragöödiatest, mis kulupõlengutega kaasneda võivad, on ehk aidanud ära hoida päästeameti lõkkepatrull. Sel aastal on tehtud üle 300 reidi erinevates Eestimaa piirkondades ja patrullide käigus on avastatud nii tuleohutusnõuete mittetäitmist kui ka järelevalveta lõkkeid.

"Kui tõesti on näha suuri rikkumisi, siis tegelikult on kulupõletamise eest võimalik ka päästeametil või keskkonnainspektsioonil inimesi trahvida. Suuresti sõltub trahv sellest, kui suure rikkumisega tegemist on, kas tegemist on tahtliku teoga, on tegemist õnnetusjuhtumiga. Kõiki neid asju alati kohapeal kaalutakse. Kulupõletamise eest näiteks maksimaalne, mida teha on võimalik, on 200 trahviühikut," rääkis Kärner.

Selleks aga, et tulekahju ei tekiks või ametnikud trahvikviitungeid välja kirjutada ei saaks, palub Kärner inimestel võimalusel tuld üldse mitte teha, aga kui teisiti ei saa, siis kinni pidada tuleohutusnõuetest.

"Tuleb jälgida tuulesuunda, tuleb jälgida hoonete kaugust, et tulekustutusvahendid oleksid käepärast ja mis kõige tähtsam, tuli peab olema tehtud selleks ettenähtud kohta. Suvalisse kohta ei tohi lõket teha. Loomulikult, igasugust prahti põletada ei tohi ja kulupõletamine on täiesti keelatud meil aastaringselt," rääkis Kärner.