Kuna möödunud talv oli praktiliselt olematu, on üle Eesti kraavid ja tiigid ääreni vett täis ning olnud suuresti jääkatteta. Päästeameti sõnul on selle tõttu suurenenud uppumiste arv võrreldes eelmise aastaga kolm korda.

"Kusjuures sellel aastal uppumisega on just probleem. Esimese kolme kuuga on uppunud kolm korda rohkem inimesi, kui eelmisel aastal sama perioodiga," ütles päästeameti päästetöö osakonna juht Leho Lemsalu Vikerraadio saates "Vikerhommik".

Selle aasta esimese kolme kuuga uppus 13 inimest, jaanuaris kolm, veebruaris neli ja märtsis kuus. Eelmisel aastal uppus samal perioodil neli inimest.

Kaks kolmandikku uppumistest on seotud libastumistega ja üle poolte uppumistest on Lemsalu sõnul seotud alkoholiga. Keskmine joove oli esimese kolme kuu jooksul uppunutel 2,7 promilli.

Lemsalu tõi välja, et uppujate keskmine profiil on pigem vanemad inimesed, üle 65 eluaasta.

Päästeamet on pidanud kevade jooksul käima kohal ka umbes 500 metsa- ja maastikupõlengul ning päästeameti päästeosakonna juht kutsub inimesi üles jälgima lõket tehes ilma ning lõkke lähiümbruses asuvat kuiva pinnast.

"Kui on väga tuuline, siis ärge pigem tehke seda lõket. Kui ilma mõistes justkui võiks seda lõket teha, siis vaadake kindlasti üle lõkke asukoht, ehk võtke lõkke lähiümbrusest ära kuiv hein, et see otse põlema ei läheks sealt. Ja enne lõkke süütamist viige sinna valmis mingid kustutusvahendid, et siis kui säde on juba sinna kuiva heina sisse läinud, siis mingi tuulega see tuli levib väga kiiresti ja siis võib juba hilja olla," rõhutas Lemsalu."