Lutsar ütles riigikogu sotsiaalkomisjonile, et uute koroonajuhtumite arv kasvab praegu alla kümne protsendi ööpäevas, nii et haigestumine on jätkuvalt kerges tõusutrendis.

Samas on intensiivravi vajavate patsientide arv tugevas languses.

Langust pole aga veel haiglapatsientide arvus, mis on oluline näitaja, mille pealt nakatumise trendi kohta järeldusi teha - nädal pärast nakatumiste langust peaks hakkama langema ka hospitaliseeritute arv.

Kokkuvõttes on olukord küll stabiilne, aga nõuab pidevat monitoorimist.

Lutsari hinnangul on praegused eriolukorra nõuded piisavad, kui neist kinni peetakse, aga mõne koha pealt tuleb nõudeid ilmselt lõdvendada.

Ta leidis, et tuleb kokku leppida, kellele erandeid tehakse. Näiteks ei saa ära keelata põllumajandustöid, sest juulis pole mõtet enam kapsaid külvama hakata, kuid laulupeo-taolised üritused tuleks sel suvel kindlasti ära jätta, sest koroonaviiruse näol on tegemist pidude ja perekondade haigusega, nagu ta ütles.

"Ma ei näe, et massiüritused sel suvel üldse kõne alla tuleks," ütles Lutsar, hinnates eriolukorrast väljatulemise stsenaariumit.

Kolmveerand kõigist haiglasse viidud koroonaviirusega nakatunutest on üle 50-aastased, 13 protsenti kõigist nakatunutest on aga üle 80-aastased. Umbes pooled kõigist haiglasse jõudnutest on Saaremaalt. Surnute keskmine vanus on 80 aastat, kõigil olid ka kaasuvad haigused.

Eesti on üks enam testivaid riike maailmas. Veel rohkem testivad Norra ja Island.

Üheski riigis pole viirus täielikult kadunud. Lutsari sõnul ei saa see olla karantiini lõpetamiseks ka eesmärk - karantiini eesmärk on meditsiinivahendite piisavus haigestumise tipphetkel.

Karantiini lõpetamine sõlltub Lutsari selgitusel vabadest voodikohtadest. Eesti haiglate COVID-osakondades on kokku 260 kohta, millest praegu on hõivatud 80. Kolmanda astme kohti on intensiiviravis kokku 157, neist hõivatud on 75, neist omakorda 12 on koroonaviirusega patsientide käsutuses. Intensiivravi lisavõimekust pole haiglatel seni vaja läinud. Haiglatel on piisavalt võimekust, ka intensiivraviks kõigile haigetele, kes seda vajavad, sõltumata diagnoosist.

Lutsar tunnistas, et keegi ei tea, milline on ilma sümptomiteta nakatunute osatähtsus viiruse levitamisel. Test näitab haigust organismis veel pikalt, aga kaua inimene nakkusohtlik on, pole ka veel lõpuni teada.