EL-i rahandusministrid jõudsid kokkuleppele majanduse päästepaketis
Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid kokkuleppele majanduse päästepaketis. Kokku läheb käiku mitu laenuskeemi rohkem kui poole triljoni euro ulatuses. Täiendavalt lubasid ministrid luua taastumisfondi, mille mahus ja rahastamise allikates esialgu selgus puudub.
Teisipäeval alanud rahandusministrite arutelu jätkuarutelu jõudis üsna kiiresti kokkuleppeni, millele kõik 27 liikmesriiki said alla kirjutada.
Kokkuleppe kohaselt avab Euroopa Stabiilsusmehhanism krediidiliini ligikaudu 240 miljardi euro ulatuses, Euroopa Investeerimispank suurendab oma laenuvõimekust 200 miljardi euro võrra ja sellele lisaks loob Euroopa Komisjon 100 miljardi euroni küündiva laenuskeemi ajutiste palgasubsiidiumide maksmiseks.
Üks suuremaid vaidluskohti olid ESM-i krediidiliiniga kaasnevad tingimused. Kokkuleppe kohaselt võimaldatakse seda laenu otseste ja kaudsete COVID-19 kriisi tervishoiu-, ravi- ja ennetuse kulude katmiseks. Laenu piir on kaks protsenti vastava riigi SKP-st. Euroopa Stabiilsusmehhanism püüab krediidiliini avada kahe nädalaga ja see jääb kättesaadavaks kuni kriisi lõpuni.
Teiseks suuremaks vaidlusteemaks kujunesid edasised sammud majanduse taaskäivitamiseks. Rahandusministrid lubasid töötada taastumisfondi ettepanekuga. See tähendab kokkuleppe sõnastuse kohaselt rahastamist läbi Euroopa Liidu eelarve majanduse taaskäivitamiseks vastavalt Euroopa Liidu prioriteetidele ja pakkudes solidaarsust enim mõjutatud liikmesriikidele. Fond oleks ajutine, sihipärane ja vastavuses kriisi erakorraliste kuludega, ning aitaks rahastamist ajas hajutada.
Rahandusministrid jätsid aga valitsusjuhtide otsustada fondi täpsema iseloomu, sealhulgas tema suhte Euroopa Liidu eelarvesse, rahastamise allikad ja võimalike innovatiivsete finantsinstrumentide kasutamise.
Euroopa Liidu lõunapoolsed riigid, kes on pandeemiast enim räsitud ja kellel on ühtlasi kõrge võlakoorem, on soovinud ühtsete koroonavõlakirjade käikulaskmist. Ühine võlg on olnud teisel pool punaseid jooni põhjapoolsetele rahanduslikult konservatiivsetele riikidele.
Eurorühma esimees Mario Centeno ütles pärast kohtumist, et mõned liikmesriigid peavad vajalikuks selle fondi rahastamist läbi ühise võla võtmise, teised liikmesriigid tahavad selleks leida alternatiivseid võimalusi.
Rahandusministrid tõdevad oma järeldustes veel, et tulevane Euroopa Liidu pikaajaline eelarve mängib majanduslikus taastumises keskset rolli.
Eesti ei ole koroonavõlakirjade käikulaskmist toetanud.
Teisi heaks kiidetud abimeetmeid Eesti toetas. Erakorraline palgasubsiidiumide maksmise laenuskeem eeldab Eestilt laenu garanteerimist suurusjärgus 50 miljonit eurot. Samuti tähendab Euroopa Investeerimispanga täiendav garantiifond Eesti osalust laenu tagamisel.
Ka Soome ei toetanud ühist laenuvõtmist
Soome rahandusminister Katri Kulmuni avaldas STT teatel heameelt kompromissi saavutamise üle, vahendas BNS.
"Meile koos paljude teiste riikidega oli oluline, et ei sellega seotaks ennast eurotsooni riikide ühise laenuvõtmisega ja ma ütlesin kohtumisel väga selgelt, et liikmesriikide ühine laenuvõtmine pole Soomele vastuvõetav," kommenteeris Kulmuni ajakirjanikele pärast kohtumist telefoni teel.
Ehkki 19 euroala riiki jagavat valuutat, on liikmesriigid seni astunud oma majanduste kaitseks välja ainult riiklikul tasandil. See on andnud kriisiga toimetulekul eelise jõukamatele riikidele nagu Saksamaa.