Portugali peaminister kahtleb Hollandi pühendumises Euroopa Liidule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Portugali peaminister Antonio Costa.
Portugali peaminister Antonio Costa. Autor/allikas: SCANPIX / EPA / MANUEL DE ALMEIDA

Portugali peaminister Antonio Costa tõstatas küsimuse Hollandi pühendumisest Euroopa Liidule, mis on oma jäiga kinnihoidmisega EL-i finantsreeglitest pahandanud koroonakriisist rängemalt kannatanud lõunapoolseid liikmesriike.

"Me peame teadma, kas saame Euroopa Liidus edasi minna 27-kesi, 19-kesi (eurotsoonis) või siin on keegi, kes soovib väljajätmist. Loomulikult ma mõtlen Hollandit," ütles Costa laupäeval avaldatud usutluses uudisteagentuurile Lusa, mida vahendas Politico.

Portugali peaminister kaitses ka Euroopa Komisjoni tegevust kriisi ajal, öeldes, et see on tegutsenud maksimaalselt oma võimaluste piires. "Vastutus on (liikmesriikide valitsusi esindaval - toim.) Nõukogul ja siin ei ole vastutuse ülekandmist Brüsselile," rääkis Costa, märkides, et Euroopa Liidul on käes otsustav hetk.

Kui ei ole ratsionaalset arusaamist, et peame kriisile ühiselt vastama, kui puudub julgus populismile vastu astuda ja sa kardad järgmisi valimisi, siis see tõstatab küsimuse, kas saame olla 19-liikmelises eurotsoonis või tuleb Euroopas leida teisi organiseerumise vorme, lisas Portugali valitsusjuht. Ta rõhutas, et talle meeldiks uskuda, et Euroopa Liit oleks võimalik 27 liikmega ja eurotsoon 19 riigiga.

Costa kriitika järgnes päev pärast seda, kui EL-i rahandusministrid suutsid kokku leppida 540 miljardi euro suuruses abipaketis koroonakriisist räsitud majanduse turgutamiseks.

Märtsis kritiseeris Costa Hollandi rahandusminister Wopke Hoekstrat, kui see oli väidetavalt kutsunud Brüsselit üles uurima, miks mõndadel riikidel ei ole piisavalt finantsilist manööverdamisruumi kriisist tingitud majanduskahjudega toimetulekuks.

"See avaldus on Euroopa Liidu raamistikus vastik. Ja see on täpselt õige väljend - vastik," ütles nähtavalt ärritunud Costa märtsis antud usutluses. "Kellelgi ei ole enam aega kuulata Hollandi rahandusministreid nagu me neid kuulsime 2008., 2009., 2010. aastal ja sealt edasi," ütles Costa.

Lõhe Euroopa Liidu abimeetmete kasutamise üle jookseb põhjapoolsete, paremas rahanduslikus olukorras olevate riikide ja lõunapoolsete, koroonakriisis enam kannatada saanud ning sama suurema laenukoormusega riikide vahel. Lõunapoolsed sooviksid EL-i ühiste võlakirjade väljastamist, põhjapoolsed on sellele aga vastu. Viimases vastasseisus, mis nõudis EL-i rahandusministritelt kahte kohtumist, peeti just Hollandit põhjapoolsete riikide eeskõnelejaks.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: