Analüütik ERR-ile: säästumeetmed tuleks praeguse kriisi lahendusest välja jätta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigid ei peaks kordama eelmise kriisi vigu ning võiksid jätta seekord säästumeetmed majanduskriisi lahendusest välja, leidis mõttekoja Bruegel analüütik Gregory Claeys.

Euroopa Liidu valitsusjuhid hakkavad uuel nädalal taas arutama Euroopa majanduse päästeplaani. Kui kriisis enim kannatanud riigid on nõudnud niinimetatud koroonavõlakirju, siis Euroopa Komisjon pakkus sel nädalal välja ühenduse tulevasel eelarvel põhineva plaani. Üksmeelt tulevikusammude osas veel ei paista.

Euroopa Liit on majanduse toetamiseks sügavas kriisis astunud mitmeid samme. Vabaks on lastud praeguse Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamine ja riikide eelarvedistsipliini reeglid, lõdvendatud on riigiabi reegleid, kokku on lepitud Euroopa Stabiilsusmehhanismi krediidiliini avamises, Euroopa Investeerimispanga laenude suurendamises ja palgasubsiidiumide laenuskeemis. Samuti on Euroopa Keskpank teada andnud mahukast varaostuprogrammist.

Praegu on suurimaks teemaks kujunenud majanduse taaskäivitamise vankri ette rakendatav investeerimisplaan ja laenuskeemid. Kriisis enim räsida saanud Lõuna-Euroopa riigid, kellel on ühtlasi kanda juba niigi suur võlakoorem, on nõudnud ühtseid niinimetatud koroonavõlakirju. Ühisvõlg on olnud aga põhjariikidele vastuvõetamatu.

Koroonavõlakirju on asunud toetama ka osa Saksa ökonomistidest. "Praeguses olukorras minu instituut ja osa Saksa ökonomistidest toetavad koroonavõlakirju kuni triljoni euroni. Mina toetan seda samuti, sest see oleks tugev sõnum solidaarsusest pretsedenditus olukorras," ütles Kieli Maailmamajanduse Instituudi analüütik Rolf Langhammer intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule.

Langhammer soovitas need käiku lasta Euroopa Investeerimispanga kaudu. Liikmesriigid peaksid suurendama omakapitali, Euroopa Investeerimispank saaks laenata rahvusvahelistelt turgudelt ja vastutust kannaksid kõik Euroopa Investeerimispanga liikmesriigid. Langhammer rõhutas, et koroonavõlakiri ei ole eurovõlakiri, vaid see on suunatud üksnes pandeemia kahju leevendamisele.

Rahakraanide avamist ja ühtseid koroonavõlakirju peab vajalikuks ka Brüsselis tegutseva mõttekoja Bruegel analüütik Gregory Claeys.

"Muidugi peab iga riik tegelema oma mineviku võlgadega ise. See on vajalik. Aga ehk võiksime praeguse võla ühise probleemi lahendamiseks võtta ühiselt," ütles Claeys ERR-ile

Itaalia võlg ulatub juba praegu ligi 135 protsendini nende SKP-st. Claeysi sõnul võib Itaalia võlg pärast kriisi akuutset faasi tõusta nii kõrgeks, et viia diskussioonini võlgade restruktureerimisest või säästumeetmete rakendamisest, mida analüütik praegu soovitatavaks ei pea.

"Me õppisime eelmisest kriisist, et kriisi ajal tuleb võlga massiivselt kasvatada, et vältida selle liiga sügavaks kujunemist. Eelmises kriisis rakendasime paljudes Euroopa riikides säästumeetmeid alates 2010. või 2011. aastast ja see viis uue majanduslanguseni 2012. aastal. Seda ei juhtunud mitmetes teistes riikides nagu USA, Jaapan või isegi Suurbritannia. See näitas, et meie eelmisel korral valitud tee ei olnud õige. Ma arvan, et me ei peaks seekord sama viga tegema ja säästumeetmed tuleks lähiaastatel lahendusest välja jätta," ütles Claeys.

Claeys soovitab mitte liiga palju asju omavahel siduda. Rahatrükki ja laenuvõtmist ei tohi tema sõnul kuritarvitada, aga praegu on need olulised meetmed.

"Võla kasvatamine praeguses olukorras on väga tähtis, see on ainus võimalus majandus külmutada ja vältida ettevõtete kokkukukkumist. Praegu tuleb seda teha. Kas seda oli vaja teha varem ja kas võlg oli liiga kõrge juba enne kriisi, on teine küsimus," sõnas ta.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis sel nädalal vihje komisjoni plaanile kaasata majanduse turgutamiseks triljon eurot hoopis Euroopa Liidu tulevase eelarve ja liikmesriikide garantiide toel. Rolf Langhammeri hinnangul tekib siin samuti ikkagi lõpuks küsimus, kes on valmis maksma.

"Küsimus on selles, kui pikad on need garantiid, kas nad on avatud ilma piiranguta. See on väga keeruline. Rahandusministrid tahavad alati seada piirid, aga viimase võimaluse laenude puhul ei peaks ideaalis olema piiri, see peaks olema avatud ja me ei tea, kui kaua kriis kestab. Nii et see on, jah, üks mõte, aga praegu me peaksime rakendama neid meetmeid, mis meil on ja siis vaatama, kas on vaja teha enamat ja siis saab rohkem teha," ütles Langhammer.

Oma karjääri jooksul nii Euroopa Liitu kui ka Saksa ministreid nõustanud Rolf Langhammer leidis, et praegune kriis paneb Euroopa Liidu proovile.

"Tegemist on väga tõsise olukorraga, mis puudutab solidaarsust, ühtsust ja kogu Euroopa integratsiooni protsessi. Halvimal juhul võib integratsioon laguneda. Meil on juba palju suuri probleeme Euroopa Liidus, mitte üksnes Põhja ja Lõuna vahel, vaid ka Ida ja Lääne vahel poliitiliselt. Majandusse minemata ütleksin ma, et pandeemia kujutab endast suurt väljakutset õiglusele, vahe ületamisele vaeste ja rikaste vahel, kehvemas ja paremas situatsioonis olijate vahel. Praegu ei ole hetk, kus näpuga näidata ja öelda, et miks te ei teinud asju paremini minevikus. Praegu on küsimus solidaarsuses ja kui liit oma riikidevaheliste vastuolude tõttu ei suuda aidata, siis peavad riigid eraldi seda tegema. See tähendab, et eelkõige Saksamaa - võib-olla koos Prantsusmaaga, aga võib-olla üksi - peab mõtlema mitte üksnes oma kodanikele ja majandusele, vaid ka teistele, eelkõige Itaaliale," ütles Langhammer.

Tema sõnul oleks andnud tugeva sõnumi solidaarsusest see, kui otseste rahaliste toetustega oleks juba kriisi alguses Itaaliat aidatud.

Ka ühtsete võlamehhanismide raevukaim vastane Holland on teinud ettepaneku raskustesse sattunud riike lihtsalt otse rahaga aidata.

Kokkuleppe sünd majanduse taaskäivitamise fondi rahastamises võib Claeysi hinnangul võtta kuid, sest valitsusjuhtidel ei ole sellega veel kiiret.

"Taaskäivitamine ei alga veel nii pea, me oleme alles kriisi akuutses faasis, nii ei ole sellega veel kiiret. Ma arvan, et see võtab aega, eriti kui, tõepoolest, lähevad käiku innovatiivsed lahendused, siis see nõuab aega. Selleks on vaja juriidilist alust. Diskussioon selles küsimuses alles algab ja kestab järgnevad kuud," ütles Claeys.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: