Eriolukorra kehtestamine tõi valitsuse otsusega haiglatele kaasa ka suure osa plaanilise töö lõpetamise. Kuna aga koroonapuhang on osutunud kõige mustematest stsenaariumitest rahulikumaks, tegutsevad haiglad praegu oluliselt väiksemas mahus, võrreldes möödunud aasta sama ajaga.

Selleks, et kõrgema etapi haiglana valmistuda COVID-19 patsientide vastuvõtuks ning kaitsta haiglas juba viibivaid patsiente ja tervishoiutöötajaid, korraldas Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) märtsis oma töö ümber. Plaanilist ravitööd piirati kuni eriolukorra lõppemiseni statsionaarsetes osakondades ja päevakirurgias. Samuti piirati ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikutes. Lisaks tehti haiglas logistilisi ümberkorraldusi, avati eraldi koroonaosakonnad, käivitati patsientidele infoliinid jms.

Märtsikuu jooksul hospitaliseeriti PERH-i 2492 patsienti, neist 53 protsenti erakorraliselt. Suurem osas neist vajas kirurgiakliiniku, sisehaiguste kliiniku ja onkoloogia-hematoloogia kliiniku spetsialistide abi.

Aasta tagasi märtsikuus hospitaliseeriti samasse raviasutusse 2959 patsienti, seega langes tänavu märtsikuus statsionaarsete patsientide maht mullusega võrreldes 16 protsenti.

Pisut suurem on muutus aprillikuus. PERH teeb statistikat päeva kaupa: möödunud aasta aprillis oli keskmine päevane hospitaliseerimiste arv 90, kellest 56 protsenti võeti sisse erakorraliselt.

Tänavu aprillis on nelja pisteliselt võetud päeva keskmine hospitaliseeritute arv 73, neist 52 protsenti erakorraliselt. Seega on erakorraliselt vastuvõetute osakaal jäänud võrreldavaks mulluse aprilliga, kuid hospitaliseeritute maht on kahanenud umbes 19 protsenti.

Ambulatoorsed kaugvastuvõtud

Ambulatoorseid vastuvõtte oli regionaalhaiglas märtsikuus 30 807, seda on ligi kümme protsenti vähem kui mullu märtsis. Tänavu aga toimus kolmanik neist eriolukorra tõttu kaugvastuvõttudena.

Aprillis kukkus ambulatoorsete vastuvõttude arv keskmiselt kolmandiku võrra ja neist umbes 70 protsenti toimus kaugvastuvõtuna ehk mitte arstiga silmast silma kohtudes.

Nii nagu enne eriolukorda, nii ka eriolukorra ajal jätkub päevaravi vähipatsientidele keemiaravina ning sisehaiguste patsientidele antibiootikumravina. Siin arvulisi muutusi ei ole, kinnitas PERH.

TÜ kliinikumis kuni poole vähem patsiente

Tartu Ülikooli kliinikumi (TÜK) hospitaliseeriti märtsikuus 22 protsenti vähem haigeid kui aasta tagasi samal ajal. Eriarsti vastuvõttude hulk vähenes 29 protsenti.

TÜK alustas plaanilise ravitöö edasilükkamisega 16. märtsist ning 18. märtsiks oli nii plaaniline kui ka statsionaarne ravitöö piiratud. Nii langes vahemikus 16. märtsist 12. aprillini statsionaarsete haigete arv mullu sama ajaga võrreldes 40 protsenti. Ambulatoorseid vastuvõtte oli TÜK-is samal ajal lausa poole vähem. 60 protsenti visiitidest tehti kaugvastuvõttudena.

"Sõltumata sellest, kas patsient on COVID-19 diagnoosiga või mitte, on tal õigus ja võimalus pöörduda mistahes erakorralise abi vajadusel, näiteks ägeda raske terviseprobleemi või trauma korral, erakorralise meditsiini osakonda. Seetõttu jätkub eriolukorra ajal igasugune erakorralise abi osutamine silmakliinikus, kõrvakliinikis, psühhiaatriakliinikus, naistekliinikus, stomatoloogia kliinikus, lastekliinikus ning dialüüsravi, vähiravi, sünnitusabi – ravi, mida ei ole võimalik edasi lükata. Eriarsti vastuvõttude osas kasutati kaugkonsultatsioone neil erialadel, kus see oli võimalik," kommenteeris TÜK ravijuht Andres Kotsar.

Eriolukord viis Lääne-Tallinna keskhaiglas töö vähenemiseni

Lääne-Tallinna keskhaiglas hospitaliseeriti mullu märtsis umbes 1600 patsienti. Tänavu langes see ligi 20 protsenti, ca 1300 patsiendini. Kui aga vaadelda üksnes eriolukorrast alanud perioodi, on hospitaliseeritute arv langenud 40 protsenti (1738-lt 1035-ni).

Päevaravi patsientide arv vähenes märtsis ligi 40 protsenti - kui mullu oli ravil 433, siis tänavu 270.

Ambulatoorsete visiitide arv aga LTKH-s märtsikuus ei langenud, lihtsalt viiendik neist tehti videokõne vahendusel kaugvastuvõtuna. Eriolukorra kehtestamisest alates on ambulatoorsete visiitide hulk vähenenud ligi viiendiku. Kolmandik eriolukorra ajal tehtud vastuvõttudest olid videokõne vahendusel.

Ida-Tallinna keskhaigla pole eriolukorra nelja nädala kohta veel statistikat teha jõudnud, kuid märtsikuus lahanes nii stationaaris kui ka päevaravil olevate haigete hulk keskmiselt 30 protsenti. Ambulatoorseid vastuvõtte tehti märtsis kümme protsenti vähem kui aasta tagasi, neist omakorda kolmandik olid videokõne vahendusel kaugvastuvõttudena.