Kohtla-Järve ja Jõhvi vahel asuv aherainemägi põles juba eelmise sajandi 60-ndatel ja põleb ka täna, kinnitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ERR-i raadiouudiste vahendusel.

"See on pigem utmise tüüpi miilamine. Lisaks teeb seal olukorra päris keeruliseks see, et mäe alt läheb osaliselt läbi vana kaevanduskäik. Õhku pääseb ligi mäe sisemusse, see töötab natuke lõõrina sealt alt ja mägi ise korstnana," selgitas Eek.

Probleemid said alguse Kukruse kaevanduses algselt kasutusel olnud käsitsi rikastamisest. Sorteerimisel jäi aherainesse hulgaliselt põlevkivi, mis nüüd mäe sees põlebki, laastades õhku ja reostades pinnast. Mägi on seaduse silmis jäätmehoidla ja kuulub riigile ning riik peab leidma hõõguma aherainehunniku probleemile lahenduse.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on teoksil uuring, mille põhjal töötatakse välja mäe sulgemise kava. Vana kaevanduskäigu ja õhuliikumise tõttu Kukruse mäge lihtsalt kinni katta ei saa.

"Seal on erinevad variandid kattekonstruktsioonide tähenduses, aga kindlasti üks radikaalne variant on mägi täielikult läbi kaevata ja siis kõik põlev osa välja võtta. See, mis põlevkivi on, eraldi elektrijaamas ära põletada, aga täna ei saa kuidagi öelda, et see alternatiiv oleks kõige mõistlikum," ütles Eek.

Konkreetne sulgemislahendus loodetakse leida aasta lõpuks. Sulgemise eelarve oleneb lahendusest.
22 meetri kõrgust Kukruse aherainemäge on aastaid kasutatud vaateplatsina, kuid praegu on mäe külastamine inimestele ohtlik ja keelatud.

"Väga ebasoovitav oleks sinna mäe otsa ronida inimestel, sest sealt tuleb välja kahjulikke gaase. Lisaks, mõne mäe külje peal on põlemise, utmise tulemusel tühimikud ja seal peal kõndides võib auku kukkuda," ütles Eek.