Milleks on Ida-Virumaa haridusklaster loodud ja millised võimalused on tal haridusteemadel kaasa rääkida?

Ida-Virumaa haridusklastri loomise idee tekkis Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ koostamise käigus. Klastri põhieesmärke on toetada arengustrateegias haridusvaldkonda, kus aastaks 2030+ pakutakse Ida-Viru maakonnas kompleksset haridust, mis tagab meie noortele tööturul konkurentsivõimeliseks olemiseks minimaalselt kolme keele oskuse. Tänu maakonnas antavale haridusele peavad õppurid olema digipädevad ning ettevõtliku eluhoiakuga. 

Ida-Virumaal tegutseb kümmekond aastat edukalt turismivaldkonna tegijaid koondav turismiklaster, mis on haridusklastrile heaks eeskujuks, kust võtta häid kogemusi ja näiteid. Haridusklaster hõlmab haridusvaldkonna institutsioone: kohalikud omavalitsused, kõrgkoolid, kutseõppeasutused, riigigümnaasiumid, üldhariduskoolid, lasteaiad ja huviharidusasutused ning asjakohased kolmanda sektori asutused. Loome ühise eesmärgi, ühise tegevuskava ja ühise ressursikasutuse.

Haridusklastri vahetu eesmärk on pakutava hariduse kvaliteedi kasvatamine tasemele, kus Ida-Virumaal alus-, põhi-, gümnaasiumi-, kutse- ja kõrghariduse kvaliteet on nii kõrge, et ei innusta õppijaid otsima samasugust haridust väljastpoolt, vaid meelitab õppijaid ja õpetajaid maakonda juurde. Seega koondab ja kaasab klaster kogu haridussüsteemi, samuti ettevõtjaid ja kodanikuühiskonda.

Me peame üheskoos tagama ühtse õpetamise kvaliteedi ning õpetajate professionaalsuse ja järelkasvu. Seda kõike saame teha juhul, kui me paneme seljad kokku, mõtleme ühise selge sõnumi peale ning hakkame omavahel vahetama kogemusi, mille kaudu tekib ühtne arusaamine ning kaasatus. Meie haridusmaastiku kuvand peab olema üdini postitiivne ning atraktiivne.

Haridusteema on väga lai. Palun teil kui klastri juhil lühidalt öelda, mis on teile Ida-Virumaal kõige olulisemad haridusteemad, mida on vaja käsitleda.

Nõus, et haridusteema on lai ja puudutab kõiki. Me kõik oleme otseselt või kaudselt seotud kooli või haridusega üldiselt. Isiklikult olen hariduses alati vaadanud laia pilti ning arvan, et me peame haridusküsimustes olema julgemad. Üheskoos peame looma hariduses tervikvisiooni: kuhu me liigume ja kuhu me tahame jõuda. Ühiselt tegutsedes peame nägema iga partneri võimalusi ning kasutama konkurentsi nii, et võidab terve maakond, mitte üksik omavalitsus, haridusasutus jne.

Haridusmaastikku tuleb vaadata kompleksselt ja ei oleks õiglane välja tuua kõige olulisemat või vähem olulisemat. Saan välja tuua teema, millega olen tegelnud rohkem ning kus saan kaasa rääkida kui praktik. Minu südameasjaks on olnud maakonnas eesti keele õpetamine ja arendamine ning seda erinevatel tasemetel. Praktikuna tean, milles peitub eesti keele õpetamise ja õppimise võlu ja valu. See on oluline teema, mida peame fookuses hoidma.

Viimasel ajal on kahjuks tulnud esile eelmisel sügisel avatud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtkonna ja mõnede Ida-Virumaa koolijuhtide, sealhulgas ka Jõhvi riigigümnaasiumi juhi avalik vastasseis. Mida te sellest arvate ja mis oleks "haridussõjale" parim lahendus?

Ma ei paneks siin rõhuasetust vastasseisule. Pigem on tekkinud avalik arutelu, mis annab suuremale avalikkusele tõuke kaasa mõelda. Iseasi on, kuidas keegi arutab ja missuguse stiili selleks valib. Tahan kindlasti kõigile südamele panna, et meie eesmärk on ühine: kasvatada noori, kes oleksid tulevikus konkurentsivõimelised, iseseisvad, avatud, laia maailmapildiga. Hariduses on muutusi teha ülimalt raske, seda enam tuleb leida ühiselt meie tugevused, mitte nõrkused.

Nii riigigümnaasiumide tekkimisel kui ka juba varem ülikoolide kolledžite tasemel on tugevalt esile kerkinud see, et paljud maakonna venekeelsed koolid ei anna õpilastele ettenähtud tasemel haridust. Eriti on see nähtav riigikeele puhul. Kuidas teie arvates on võimalik seda taset järele aidata?

Eestikeelset haridust tuleb anda alates lasteaiast. On tehtud ka sellekohane uuring,mille järgi üle 70% venekeelsetest peredest toetab seda, et nende lapsed saaks süvendatult eestikeelset haridust.

On öeldud, et just venekeelsete koolide nõrk tase on üheks põhjuseks, miks aina rohkem vene kodukeelega peresid paneb oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse. See on aga tekitanud proleeme eestikeelsetes koolides kvaliteetse õppetöö tagamisel, kuna pole vahendeid, mis annaks võimaluse järele aidata keeleprobleemseid lapsi. Eestikeelsete koolide juhtide selleteemalises kirjas paluti, et riik toetaks eestikeelseid koole senisest rohkem. Milline on selles teie seisukoht?

Toetan igati selleteemalist pöördumist, sest mure on suur ning eestikeelsetel koolidel pole selle lahendamiseks raha. Üks võimalus on üle vaadata keelekümbluses olev raha ja suunata eestikeelsetesse koolidesse. See aitaks kindlasti olukorda parandada ja oleks võimaluseks midagi kohe teha, kuid siiski on see suurem küsimus, mis tuleb riigi tasemel lahendada. Haridusklastris saame teemal kindlasti kätt pulsil hoida ning teha oma ettepanekud riigi hariduspoliitika kohta.

Eeltoodud küsimusega on seotud ka see teema, et koolitunnid on paljudele lastele ainuke koht, kus nad eesti keelega kokku puutuvad. Kodus räägitakse vene keeles, vahetunnis räägitakse vene keeles ja ka huviringid on Ida-Virumaal valdavalt vene keeles. Kas peaks olema näiteks programm, mille abil huviringid ja -klubid saaksid palgata endale eestikeelseid juhendajad, või peaks olema koguni kohustus, kui palju huviringide tundidest peab olema kättesaadav eesti keeles?

Siin tuleks ennekõike näha nii plusse kui miinuseid. Huviringid on ideaalne võimalus keelt õppida ja seda vastastikku, sest paraku on eestlaste seas vene keele rääkijaid järjest vähem. Seda trendi võiks muuta, sest nagu maakonna arengustrateegiaski on välja toodud, on eesmärk vähemalt kolme keele oskus. Usun, et eraldi programmi selle jaoks vaja ei ole, kuid siinkohal aitaks kindlasti huvikoolide õpetajate suurem töötasu, mis motiveerib eluala praktikuid tegelema huviringidega ja seda ka eesti keeles. Kuid siinkohal rõhutan meie partnerite tähtsust, keda ma pean oma ala ekspertideks. Üheskoos pakume kindlasti ideid ja teeme ettepanekuid.

Distantsõpe on aidanud kaasa koolide ja õpilaste digivõimekuse tõstmisele. Kas tulevikus oleks mõeldav näiteks see, et klastri eestvedamisel viiks piirkonna kolledžite õppejõud koolides läbi ühiseid virtuaaltunde? 

Selle klastri mõte ongi algatada uusi lahendusi ning osaliselt sellised tegevused juba toimuvadki. Tulevikus saab see TTÜ Virumaa kolledži puhul kindlasti laiendust. Usun, et praegune olukord paneb nii mõnegi huvitava idee lendama. Oleme olukorras, kus meil kõigil on olnud midagi õppida. Mõtleme samuti ideele, kus haridusasutuste koostöö tõhustamiseks võiks teha seminari koduõppe kogemuste esitlemiseks, arutamiseks. Tulemusena võiks sellest välja kooruda hea infomaterjal, mis võiks haridusasutusi tulevikus vägagi aidata.

Ei saa mööda ka poliitika ja hariduse seosest. Kas teie arvates oli eelmisel kevadel Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeele teema ümber tekkinud poleemika valimiseelne poliitiline võitlus?

See oli teema, mis sellel hetkel kõnetas kõiki ning andis maakonnas tõuke, rääkimaks eestikeelsest haridusest laiemalt.

Olete Reformierakonna Ida-Virumaa ringkondliku organisatsiooni esimees. Riigis on Reformierakond praegu opositsioonis ja ka Ida-Virumaa omavalitsustes pole ta väga pildil. Haridus- ja teadusministeeriumi juhib keskerakondlasest Mailis Reps. Arvestades, et teil tuleb haridusklastri juhina teha koostööd nii kohalike omavalitsustega kui ka haridusministeeriumiga, siis kas te ei karda, et poliitiline kuuluvus võib hakata protsessi segama? Kas vajaduse korral olete valmis ka poliitikast taanduma?

Ma töötan haridusklastri koordinaatorina ning minu eesmärk on kõnetada ja kõnelda kui haridusspetsialist. Haridustegelasi on teisigi erinevatest erakondadest, mis võivad olla valitsevate erakondadega opositsioonis nii riigi kui kohalikul tasandil, aga see ei saa olla põhjus, miks pädevad inimesed ei saa neile sobivatel töökohtadel töötada, ja mina usun, et see pole probleemiks. Inimesena olen avatud suhtleja, otsin pigem konstruktiivset dialoogi ning oskan seda teha erinevatel positsioonidel olevate inimestega. Ma pean ennast professionaaliks, kes oskab teha tööd, olenemata oma erakondlikust kuuluvusest. Kuid olen valmis taanduma, kui selleks vajadus tekib.

Just reformierakondlasest Kiviõli 1. keskkooli endise koolijuhi Heidi Uustaluga lõpetatud tööleping oli Eestis üks põhjusi, mis tõi esile (munitsipaal)poliitika ja koolide seose. Milline on teie seisukoht selles: kas koolijuhid võiksid olla parteis, kas nad ei peaks alluma kohalikule võimule ja kui palju poliitilist tegevust võib koolis teha?  

See küsimus ei puuduta klastri tegevust ja arengut. Meie kliendid ja partnerid on meile kõik võrdsed ning siinkohal ma selle teema püstitust ei kommenteeri.