Kui seni kasutasid teadlased kohalike andmete puudumisel haiguse leviku prognoosimisel suuresti Hiina andmeid, siis nüüd on saanud kättesaadavaks ka osalt Eesti oma andmed, mis on muutnud prognoosimise täpsemaks.

Üheks oluliseks kohalikuks sisendiks mudelite jaoks on haigussümptomite ilmnemise aeg enne hospitaliseerimist. Enamikul juhtudest on inimene olnud haige 7-10 päeva, enne kui ta haiglasse on sattunud.

Ent on ka suuri erandeid: mõnel juhul on inimene hospitaliseeritud juba samal päeval, kui sümptomid on ilmnenud ning diagnoos on saanud kohe ka kinnitust.

Mudelprognooside töögrupi juht, Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer selgitab, et need on reeglina hooldekodudes laustestimise tulemusel diagnoosi saanud patsiendid või Kuressaare haiglas õendusabi osakonnas muude raskete tervisehädadega jälgimisel olnud patsiendid ehk eakamad ja väetimad inimesed.

Sümptomite ilmnemine päevades enne haige hospitaliseerimist

Eesti andmete abil on teadlased prognoosimudeleid kohendanud. Selle tulemusel vaadeldakse Eestit kolme regioonina: Harjumaa, kus rahvastiku hulk ja tihedus on kõige suurem, Saaremaa kui peamine haiguse epitsenter ja ülejäänud Eesti. Fischer ütleb, et kuna mujal Eestis on nakatumisi nii vähe, pole mõtet iga maakonda eraldi vaadelda, sest siis juba iga juhtum siia- või sinnapoole moonutaks pilti ja sellega ka prognoosi. Sestap löödi ülejäänud maakonnad kokku.

Mängitakse peamiselt viie stsenaariumiga, mida muudetakse vastavalt lisanduvatele haigusjuhtudele. Haigus on taandumas, kui nakatumiskordaja R0 arvväärtus jääb alla ühe, ent levimas, kui see on üle ühe. Eesmärk on olnud R0 ühest allapoole saada, mis tähendab, et haigus on suudetud taanduma saada. Iseasi, kui palju ja millises tempos.

Saaremaal nakatumiskordaja ühe kandis

"Saaremaal ei pasta "jooned" väga alla pöörduvat. Kas on ikka kasvutempos või faasis, et jääb ühel hetkel stabiilseks, loodetavasti on ikka R0 ühest veidi allapoole hoidmas," ütleb Fischer. "Selget kasvu enam Saaremaal ei näita."

Harjumaal on nakatumiskordaja natuke ühest allpool, mis tähendab, et haigestumiskõver võib hakata tasapisi alla pöörduma.

Mujal Eestis näitab aga haigus hoopis väikest kasvutendentsi ehk R0 väärtus on pisut üle ühe või peaaegu üks.

"Võimalik, et mõned hooldekodujuhtumid, näiteks Tabiveres, seda põhjustasid," püüab Fischer sellele tendentsile selgitust leida.

"Meil on vaja kiiremat langust, kui tahame sellest kriisist mõistlikul ajal välja tulla," tõdeb ta.

On's Eestis haigestumise platoo saavutatud?

"See on keeruline küsimus," ütleb Fischer. "Andmed on kooskõlas nii sellega, et kohe varsti on lagi käes, aga ka sellega on kooskõlas, et ikka veel pikalt kasvab," ütleb ta, viidates eri stsenaariumitele, mille kohaldumine võib sõltuda vaid ühest-kahest juhtumist siia- või sinnapoole.

"Nakatunute arv on stabiliseerunud, aga peame siin meeles pidama, et ka testimiste arv läks siin möödunud nädalavahetusel vahepeal alla, seepärast oli ehk väga väike positiivsete juhtumite lisandumise arv. Andmed ei ütle väga selget sõnumit," tõdeb Fischer.

Markereid paigas pole

Fischer ütleb, et eriolukorra meetmete leevendamise otsused on kindlasti seotud nakatumiskordaja väärtustega, ent kokkulepet, kui palju see alla ühe peab olema ja kui pika aja jooksul, et meetmeid leevendama asuda, veel paika pandud ei ole.

"Kui vaadata terve Eesti stsenaariumit, siis meid ootab ees kas mõningane kasv või aeglane langus. Kui ta langeb aeglaselt, siis peab mõtlema, kuhumaale ja kaua peame ootama, enne kui midagi ette saame võtta," ütleb Fischer. "Siin on veel eri stsenaariumid, kuhu joon võib minna."

Ka teise olulise asjaolu - hospitaliseeritute arv - markereid pole paigas ehk otsust, mitme haiglas viibiva koroonapatsiendini ja kui pika aja jooksul peab olukord langema, enne kui erimeetmeid leevendama asutakse.

"Veel ei ole sellest räägitud," tunnistab Fischer.

Fischeri sõnul on praegu keeruline öelda, kas hospitaliseeritute arv veel kasvab või ei, viimastel päevadel on see üsna ühtlaselt jõnksunud: mõni päev natuke üles-, teisel päeval pisut allapoole.

Samamoodi on räägitud ka juhitaval hingamisel olevate patsientide arvu sõltuvusest erimeetmete leevendamise plaaniga. Ent taas - markereid paika pandud ei ole.

"Neid markereid veel paigas ei ole. Käib töö selles osas, et neid mõelda ja täpsustada. Ega nende paikapanemine pole lihtne - pole mudelit ka mujalt võtta, mis on pikaajaline mõju, kui meetmeid on leevendatud. Osades maades on otsuseid tehtud, aga pole veel mõju näha. Taani on siin klindlasti üks riik, millel silma peal hoitakse," kinnitab Fischer.

Tõlgituna tähendab see, et enne, kui kui pole näha, mis kolmapäevast oma piiranguid leevendama asunud Taanis selle peale juhtub, ei julge ka Eesti meetmeid lõdvendama asuda, et ära hoida võimalik nakatumiste, hospitaliseerumiste ja surmade tõus.

Pikaajaline mõju tähendab kaht, tõenäolisemalt aga pigem kolme-nelja nädalat, arvestades, et haiguse peiteperiood kestab kuni kaks nädalat.

Fischer hoidub ütlemast, kas arvudele otsa vaadates tuleks eriolukorda 1. maist edasi pikendada või piiranguid maha võtma hakata.

"1. maist ei saa kõiki asju teha lahti, nagu oli kaks kuud tagasi, et kõik lapsed tagasi kooli, inimesed kontorisse ja hakkame kõik jälle kinos käima. Me ei ole väga konkreetset soovitust hetkel veel valitsusele andnud," ütleb ta, lisades, et muutuvatel andmetel hoitakse kogu aeg silma peal ja korrigeeritakse prognoose vastavaks.