Allikvee: Eestis ei peaks koroonahaigetega tegelema üle viie haigla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ralf Allikvee.
Ralf Allikvee. Autor/allikas: Ida-Tallinna keskhaigla

Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee leiab, et Eestis ei peaks koroonahaigetega tegelema üle viie haigla, mujal võiks alustada kohe plaaniliste operatsioonidega. Eriolukorra tõttu on jäänud haigla tühjaks, ainsana töötab täismahus onkoloogiaosakond.

Näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla statsionaaris on eriolukorra tõttu võrreldes möödunud aastaga olnud ravil ligi  1600 patsienti vähem. 

Allikvee sõnul pole mõtet igas haiglas hoida koroonapatsiente, sest paljud voodikohad on tühjad. Terviseamet peab tegema valiku, millistes haiglates tegeleda covid patsientidega ja millistes alustada plaanilise raviga, ütles ta.

Kuidas näeb välja ITK haiglate igapäevae elu, palju on teil vähem patsiente võrreldes koroonaviiruse leviku eelse ajaga?

Enam-vähem sama palju on patsiente on meil õendus- ja hooldusabis, mis on õnneks jäänud koroonaviirusest puutumata. Magdaleena haiglas on ühel korrusel remont, teistel korrustel on oluliselt vähem patsiente, taastusravis näiteks on neid poole võrra vähem, ainsana töötab seal täismahus onkoloogia. Ravi tänaval on tehtud kaks covid-osakonda 49 voodikohaga  ja covidi intensiivpalat, kus praegu on käigus üheksa voodikohta, ja valmisolek  veel kuue inimese vastuvõtmiseks, ülejäänud ruumid on sisuliselt tühjad.

Arvestades , et Harjumaal ja Tallinnas on suhteliselt vähe  nakatanudi, kas võiks juba alustada plaanilise raviga?

Muidugi tuleks alustada. 

Selle ühe kuu erakorralise aja jooksul on jäänud võrreldes möödunud aasta sama ajaga päevaravis ravimata 1364 haiget, statsionaaris 1574 haiget. Näiteks  ei toimu praegu kataraktilõikusi, puusa- ja põlveproteesilõikusi,  lülisamba kirurgialõikusi.

Kõik kroonilised haiged, kes kuidagimoodi saavad kodus hakkama, ka stationaari ei tule. Üleminekut tuleb hakata tegema, aga kuidas see toimuma hakkab, seda ma öelda ei oska. Eelkõige nõuab see tõsisiseid kokkuleppeid, praegu on ju kõikides haiglates covid-haiged sees, kõik tegelevad natuke covidiga. Aga me peame endale aru andma, et covid tuli selleks et jääda! 

Me peame olema valmis uuteks puhanguteks, kuid haiglate vahel tuleb ära jagada, millised haigald jäävad nii-öelda puhasteks haiglateks ja millised tegelevad covidisse nakatunud haigetega.

See et igas haiglas on mõni covid-patsient pole ju mõistlik. Milline Tallinna haigla peaks jääma covid-nakatunute ravimiskohaks?  On see  Ida-Tallinna Keskaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla või PERH?

Kõikides korraga ravida pole mõistlik.  

Kui ma vaatan ITK seisukohast, siis me oleme ainuke haigla, kellele ei ole ehitatud palju isolatsioonivõimalusi, me oleme küll lüüse ja muid asju kasutusele võtnud, aga need on ehitatud eelkõige selleks, et tagada eelkõige oma töötajate ohutus ja muidugi ka patsientide ohutus. 

Aga Lääne-Tallinna Keskhaiglal on spetsiaalne nakkuste osakond.  PERH-is kui kõige uuemas haiglas on olemas väga palju isolaatoreid.

Kes peaks tegema esimese sammu, et plaaniliste tegevustega haiglates jätkata?  Arusaadavalt me kriisi alguses ei teadnud palju covidisse nakatunud patsiente haiglatesse võib sattuda. Nüüd on aga ju pilt enam-vähem selge, sest olukord on stabiliseerunud.

Vastavalt Eesti seadustele teeb selle otsuse terviseamet. Ükski haigla ei saa teha ise otsust, et ravime nakatunuid ühes kohas, see on riiklik teema mis vajab juhtimisotsust.

Kui kiiresti te suudaksite plaaniliste operatsioonidega jätkata?  Mitu päeva selleks läheb?

Üleminek võtab aega kõvasti üle nädala, sest viirusehaiguse jaoks ümberkorraldatud palatid on vaja teha nii-öelda tavapalatiteks. Maja on vaja puhtaks teha, kõik asjad üle desinfitseerida. Päevapealt ei juhtu midagi.

Palju ainult covid-patsientidega tegelevaid haiglaid Eesti peale kokku võiks olla?

Mitte üle viie.  

Need haiglad, mis tegelevad isoleeritud olukorras, seal on kindlasti jätkamine vajalik. Suhteliselt keeruline on igapäevane patsientide transport Saaremaalt.  Loodus võib mängida vimkasid nii, et pole võimalik lennata helikopteriga või sõita praamiga. Mandril olevad haiglat tuleb covidiga tegelemiseks ära jagada.

Kas terviseamet ei julge haiglate jagamise otsust vastu võtta?

Mina terviseameti otsuseid ei kommenteeri.

Kuidas rahaliste toime tulete, kui teil on vähem patsiente?

Oleme kõige ökonoomsemalt tegutsev haigla, aprillis tuleme veel ise toime, kuid mais peame lootma panga krediidile.

Kui suur rahaline auk tekib?

Ikka päris palju miljoneid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: