Eriolukorra juhi korralduse alusel on liikumisvabadus piiratud neil inimestel, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus ja nendega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele.

Liikumisvabaduse piirang kehtib haigestunule ja temaga koos elavatele inimestele 14 päeva ehk kuni nakkus ohtlik on. 14 päeva järel peab aga inimene oma tervist hindama, et teha selgeks, kas viirus on läbi põetud.

Tervenemiseks loetakse seda, kui haigel pole 48 tundi olnud palavikku ning 24 tundi ägedaid respiratoorseid sümptomeid, eelkõige köha ja kurguvalu.

Tervenenud inimesel on seejärel perearsti loaga lubatud elu jätkata tavapäraselt. Haiglaravil viibinud inimestel soovitatakse haiglaravi perioodile lisaks veel kodus viibida kaks nädalat pärast väljakirjutamist.

Inimene, kes elab koos koroonaviirust põdeva inimesega, võib kodust lahkuda ainult erandlikel juhtudel, näiteks kui ta on tervishoiutöötaja või kui on vaja hädavajaliku järgi poodi minna.

Poodi minemist aga ei soovitata ning abivalmis lähedaste või pereliikmete puudumisel tuleb piiratud liikumisvabadusega majapidamisel ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kes on kohustatud hädavajalikku kohale tooma.

Probleem ning eetiline murekoht võib aga tekkida olukorras, kui kohalikus kogukonnas teatakse, et kellelgi on koroonaviirus ning haigega koos elavat inimest nähakse väljaspool kodu.

"Probleem on selles, et kohalik kogukond ega muud võõrad inimesed ei tohiks tegelikult kellegi terviseandmeid teada – need on delikaatsed andmed. Politseile on need andmed täna teada, seega ongi esimene ja ainuõige käitumine sellises olukorras helistada politseisse, mitte hakata vaidlema või tõuklema," ütles õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janar Filippov ERR-ile.

"Ainuüksi kahtluse või kõmu pinnalt ei tohiks kellelegi politseid kutsuda," ütles Filippov, lisades, et samamoodi ei tohiks kedagi taga kiusata ega diskrimineerida pärast haiguse läbi põdemist või karantiini lõppu.

Politseiameti esindaja Kerly Virgi sõnul on politsei mõnel korral pidanud tegema ettekirjutuse inimesele, kes pärast haigestumist siiski väljaspool kodu liigub. Lähtudes hädaolukorra seadusest, võib ettekirjutusele järgneda kuni 2000 euroni sunniraha määramine.

"Enamuse puhul on aidanud tähelepanu juhtimine ja sõnajõud," lisas Virk.