Baasintressimäär on keskpanga kehtestatud võrdlusintressimäär, mis määrab, kui kallilt saavad kommertspangad keskpangast raha laenata. Baasintressimäär mõjutab otseselt nii ettevõtete investeerimisotsuseid, elanike eluasemelaene kui ka hoiuste tasuvust. Kui baasintressimäär on madal, soodustab see laenuvõtmist, investeeringuid ja tarbimist, kiirendades majanduskasvu.

EKP otsusel on septembri keskpaigast hoiustamise püsivõimaluse intressimäär 2,50 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2,65 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,90 protsenti.

EKP ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt peaks koguinflatsioon olema tänavu keskmiselt kolm protsenti, 2027. aastal 2,5 protsenti ja 2028. aastal 2,1 protsenti.

Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks keskmine inflatsiooninäitaja põhiprognoosi kohaselt olema 2026. aastal 2,5 protsenti, 2027. aastal 2,7 protsenti ning 2028. aastal 2,3 protsenti.

Juuni ettevaatega võrreldes püsib põhiprognoosi 2026. aasta inflatsiooninäitaja muutumatu, ent 2027. ja 2028. aastaks on seda ülespoole korrigeeritud.

Majanduskasv peaks põhiprognoosi kohaselt olema 2026. aastal 0,9 protsenti, 2027. aastal 1,4 protsenti ja 2028. aastal 1,5 protsenti. Nii tänavuseks kui ka järgmiseks aastaks on seda näitajat ülespoole korrigeeritud, kajastades peamiselt euroala majanduse eeldatust suuremat vastupidavust.

EKP tõi välja, et väljavaade on endiselt väga ebakindel, kusjuures inflatsiooniga on seotud tõusuriskid ja majanduskasvu ohustavad langusriskid. Energiašokiga seoses annavad ekspertide koostatud ajakohastatud stsenaariumid ülevaate kasvu ja inflatsiooni mitmesugustest võimalikest suundumustest energiašoki ulatust ja kestust käsitlevate erinevate eelduste korral. Samuti hinnatakse energiašoki kaudset ja teisest mõju.

Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu intressimääraotsused hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Lähis-Ida konflikt tekitab jätkuvalt inflatsioonisurvet ning inflatsioon püsib seatud eesmärgist tunduvalt kiirem pikema aja jooksul. EKP teatel rõhutab neljapäeval tehtud otsus nõukogu eesmärki tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2 protsendi tasemel.