Kui enne eriolukorra kehtestamist oli maakohtutes määratud umbes 500-600 istungit nädalas, siis eriolukorra ajal on eri vormides toimunud nendest kaks kolmandikku, ütles kohtute kommunikatsioonijuht Kristi Kirsberg ERR-ile.

Kohtusse kutsutud inimesed, kel on haigusnähud või kes on olnud lähikontaktis viirusekandjaga, peavad andma sellest kohtule koheselt teada ja neid ei lubata kohtumajja. Seejärel otsustab kohus edasise menetluse võimalikkuse.

"Valdavalt on edasilükkamise põhjuseks menetlusosalise taotlus, haigus või karantiin, samuti see, et osalised on kokku leppinud, et asja menetlemist jätkatakse kirjalikult," lisas Kirsberg.

Kuna haldus- ja ringkonnakohtute töös lahendatakse valdav enamus lõpplahenditest kirjalikus menetluses, on kohtute haldamise nõukoda soovitanud neil lükata kohtuistungeid edasi ja selle asemel lahendada just juhtumeid, mis võimaldavad kirjalikku menetlust.

"Samas on ka istungeid, mida edasi ei saa lükata ja nendes asjades istungid toimuvad, näiteks halduskohtus ebaseaduslikult riigis viibivate paigutamise ja pikendamisemenetlused ning ringkonnakohtutes vahistamismenetlused," ütles Kirsberg.

2020. aasta esimese kvartali põhjal on menetlusstatistika näitajad samaväärsed varasemaga, mille tõttu saab öelda, et eriolukorra algus ei ole avaldanud negatiivset mõju kohtute jõudlusele või keskmisele menetlusajale, ütles Kirsberg.

Eriolukorra tõttu on eelkõige edasi lükatud mahukaid kriminaalasju, kus on palju asjaosalisi. Kuna kinnipeetavaid hetkel ei konvoeerita, siis on just see suuremate kriminaalasjade käiku mõjutanud.