Töötukassalt hüvitise taotlemisel on esile kerkinud kaks petuskeemi
Töötukassa on enamiku neile laekunud palgahüvitiste taotlustest rahuldanud, ent praeguseks on esile kerkinud kaks petuskeemi, mida eelkõige püüavad kasutada väikesed ühemehefirmad.
Töötukassale oli teisipäevaks laekunud 6180 palgahüvitise taotlust 31 085 töötajale. Hüvitis on praeguseks määratud 5805 avalduse alusel 30 077 inimesele.
Keeldumisi on olnud nii terve avalduse kui ka mõne töötaja ulatuses. Laias laastus võib öelda, et rahuldamata on jäänud alla 50 avalduse, mis puudutab umbes tuhandet inimest.
Kokku on töötukassa palgahüvitiseks praegu välja maksnud umbes 25 miljonit eurot.
Kristiina Kuusmaa-Lepisto töötukassa hüvitiste osakonnast tõdes, et praeguseks on esile kerkinud ka kaks peamist pettusskeemi. Neist esimesel juhul vormistatakse tagantjärele töölepinguid ja teisel juhul vassitakse käibedeklaratsioonidega.
Kuusmaa-Lepisto sõnul suurte ettevõtete taotlustega probleeme pole olnud. Küll aga proovivad teinekord alusetult palgahüvitist saada väikesed, ühe juhatuse liikmega firmad.
"Peamine probleem ongi see, et juhatuse liige ei ole endale kunagi töötasu maksnud, tal ei ole olnud varasemalt töölepingut, siis nüüd tagasiulatuvalt on sõlmitud endaga tööleping ja üritatakse selle alusel siis toetust saada meilt."
Kuusmaa sõnul tuleb taolisi pettusekatseid ette rohkem kui töötukassa arvas, aga need torkavad ka väga hästi silma, kuna töötukassa kasutab töötamise registri andmeid. "Siis me näeme ka kohe ära, kui see töötamise kanne on tagasiulatuvalt tehtud."
Sagedasematest eksimustest palgahüvitise taotlemisel nimetas Kuusmaa-Lepisto veel eksimist töökoormusega, mida ei saa pidada pahatahtlikuks eksimiseks. Sellised näpuvead parandab töötukassa ise ära ja tööandjat eraldi ei koorma. Kui on alusetu hüvitise taotlemise kahtlus, küsitakse lisadokumente, näiteks töölepingut, ametijuhendeid jne.
"Kuna üheks kriteeriumiks on käibekriteerium ehk käive peab olema langenud eelmise aastaga vähemalt 30 protsenti, siis on ka üsna levinud see, et eelmise aasta käibedeklaratsiooni muudetakse selliselt, et eelmise aasta käivet tõstetakse oluliselt suuremaks, et see aasta oleks näha, et on 30 protsenti langus olnud," tõi Kuusma-Lepisto veel pettusnäite.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi