Helena Dalli: liikumispiirangute tõttu on suurenenud koduvägivald ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Helena Dalli Autor/allikas: Euroopa komisjon

Koroonaviiruse pandeemia tõi esile meie ühiskonnas valitseva ebavõrdsuse, mis oli olemas ka varem, kuid mis on praeguses kriisis süvenenud. Ranged epideemia leviku tõkestamise meetmed suurendavad naiste ja laste ohtu sattuda koduvägivalla ja väärkohtlemise ohvriks, kirjutab Helena Dalli.

Viimase 12 kuu jooksul on 243 miljonit naist ja tüdrukut kogu maailmas kogenud seksuaalset või füüsilist vägivalda lähisuhtepartneri poolt1. Euroopas on 22 protsenti naistest kogenud alates 15. eluaastast oma partneri poolt füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda2. Kodu- või lähisuhtevägivalla ohvriks võib sattuda kes tahes, kuid enamik ohvreid on naised ja lapsed. Lapsed võivad olla seejuures nii vägivalla tunnistajad kui ka otsesed ohvrid.

Üle maailma on inimesed saanud korralduse püsida kodus, see on vajalik pandeemia tõkestamiseks. Aga kodu ei ole kõigi jaoks turvaline paik. Paljud koduvägivalla ohvrid on isolatsioonis ebaturvalises keskkonnas, lukustatud sinna koos oma ahistajaga ning neil on vähe võimalusi abi ja teenusteni jõudmiseks.

Uuemad andmed näitavad, et naiste- ja lastevastane vägivald, eriti koduvägivald, on alates koroonaviiruse puhangu algusest suurenenud.

Prantsusmaal on koduvägivalla juhtumitest teatamise arv alates liikumispiirangute kehtestamisest 17. märtsil kasvanud 30 protsenti. Küprosel tõusis abitelefonile tehtavate kõnede arv 30 protsenti nädala jooksul pärast seda, kui 9. märtsil leidis riigis kinnitust esimene koroonajuhtum3. Belgias on alates liikumispiirangute kehtestamisest abitelefonile tehtavate kõnede arv kasvanud 70%.

Mõned riigid on öelnud, et politseile esitatud teadete arv ei ole suurenenud. Praeguses olukorras ei julge ohver alati teadet esitada, kuna vägivallatseja viibib temaga pidevalt samas eluruumis ning ohvril puudub võimalus turvaliselt olukorrast teatada.

Seega oleks viga mõelda, et koduvägivalla juhtumite arv ei ole suurenenud, kui nendest ei teatata või kui selline teatamine on ainult pisut suurenenud.

Mõned liikmesriigid juba rakendavad meetmeid, mis on mõeldud just naiste ja laste kaitsmiseks. Näiteks Hispaanias4 käsitatakse koduvägivalla ohvritele mõeldud abi- ja kaitseteenuseid esmatähtsate teenustena, mis võimaldab neil kriisi ajal tavapärases ulatuses toimida. Belgias, Prantsusmaal5 ja Hispaanias6 on loodud süsteem, mis võimaldab naistel apteekidest abi otsida.

Lisaks on Belgias tehtud ettepanek kasutada vägivallaohvrite varjupaikade alternatiivina hotelle ja tühjalt seisvaid avalikke hooneid. Samuti võtsid mõned kohalikud politseiasutused ennetavalt ühendust naistega, kes on esitanud kaebusi koduvägivalla kohta. Ka teised liikmesriigid on tegevust tõhustanud.

Me peame selle pandeemia ja sellest taastumise ajal pöörama erilist tähelepanu naiste ja laste kaitsmisele. Liikmesriigid peaksid suurendama oma toetust riiklikele abitelefonidele ja veebipõhistele nõustamisteenustele. Nad peavad tagama, et ametiasutused tegelevad jätkuvalt koduvägivalla juhtumitega ning et vägivallaohvreid toetavatele organisatsioonidele, sh varjupaikadele pakutaks otsest hädaabirahastust.

Koduvägivalla ohvritele ja tunnistajatele suunatud ennetus- ja tugiteenuseid tuleb käsitada esmatähtsate teenustena. EL-i liikmesriigid peavad jätkuvalt täitma oma kohustusi, mis on sätestatud EL-i õiguses, eelkõige ohvrite õiguste direktiivis ja Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonis.

Me jätkame oma tegevust naiste- ja lastevastase vägivallata Euroopa nimel. Me ei lase koroonaviirusel segada oma eesmärkide saavutamist.

Meie töö keskpunktis on sooline võrdõiguslikkus, see on nüüd tähtsam kui kunagi varem. Nagu soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025 selgitati, on meie prioriteet viia lõpule liidu ühinemine Euroopa Nõukogu konventsiooniga.

Me toetame liikmesriike jätkuvalt soolise ja koduvägivalla ennetamisega seotud heade tavade vahetamisel ning rahastame kogu Euroopas organisatsioone,7 kes selle probleemiga tegelevad, olgu siis töötuseriski eriolukorras leevendamise rahastu (TERA), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) või Euroopa Komisjoni pakutud vahendite kaudu.

See pandeemia paneb proovile kogu inimkonna. Peame olema üksteisega solidaarsed nii hästi kui oskame. Tuletan kõigile meelde: kui sulle tundub, et kedagi ähvardatakse või kellelegi tehakse viga – olgu see lähimas või kaugemas pereringis, naabrite või ka sõprade hulgas – võta ühendust kohaliku politseiga või helista abitelefonile.

Me peame tegema koostööd, et tagada koroonaviiruse kriisile reageerimine nii, et naised ja lapsed oleksid kaitstud ega satuks pandeemia tõttu põhjendamatult ohtlikusse olukorda. Me peame suurendama jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning naiste- ja lastevastase vägivalla kaotamiseks.


Kui kahtlustad, et kedagi sinu perest, kaugemate pereliikmete või ka naabrite hulgast ähvardatakse või neile tehakse viga, võta ühendust kohaliku politsei või abitelefoniga. Telefoninumbrid leiad siit: https://www.wave-network.org/find-help/ Lisaks: "Abiks ohvrile" kodulehekülg. Laps, kes otsib abi konfidentsiaalselt ja anonüümselt, saab helistada Euroopa lasteabi telefonil 116 111. 


Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: