Kuritegude statistika: vägivallakuritegudest teatatakse rohkem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1581941580000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Justiitsministeeriumi avaldatud kuritegevuse statistikast selgus, et 2019. aastal registreeriti 27 169 kuritegu, mis oli eelneva aastaga samal tasemel. Rekordiliselt madal oli tapmiste ja mõrvade arv, milles hukkus esialgsetel andmetel mullu 23 inimest.

Justiitsminister Raivo Aeg ütles pressikonverentsil, et oleme kogu taasiseseisvumise järgse aja kõige madalamate kuritegevise näitajate juures.

Varavastased kuriteod moodustasid kuritegudest suurima osa ehk 38 protsenti, samas on nende arv järjekindlalt vähenenud. Möödunud aastal registreeriti 10 190 varavastast kuritegu, mida on kolme protsendi võrra vähem kui tunamullu.

"Silmatorkavalt ehk kuus protsenti on tõusnud vägivallakuritegude registreerimine, mille põhjuseks võib pidada avalikkuse kasvanud teadlikkust perevägivallast ning politsei suurenenud tähelepanu sellele varem varjus olnud probleemile," ütles justiitsminister Raivo Aeg. 

2019. aastal registreeriti 4119 perevägivallakuritegu, mida on võrreldes üle-eelmise aastaga 14 protsenti rohkem – kasvanud on ka neist kuritegudest teatamine. Iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivallakuritegu. 

Kasvanud on ka seksuaalkuritegudest teatamine, mida tehti 11 protsenti rohkem kui varasemal aastal.

"Positiivne uudis on see, et kõige raskemate vägivallakuritegude arv jätkas kahanemist ja oli taaskord rekordiliselt madal. Koos katsetega registreeriti 29 tapmist ja viis mõrva. Nende kuritegude tagajärjel hukkus esialgsetel andmetel 23 inimest, mis on viie võrra vähem kui aasta varem," rääkis minister. 

1995. aastal oli tapmiste ja mõrvade arv koos katsetega 302. Aegi sõnul pannakse tapmisi toime valdavalt alkoholi joobes (85 protsenti) ja inimeste vahel, kes teineteist tunnevad.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere rääkis, et ka organiseeritud kuritegevuses tegutsevate rühmituste omavaheline arveteklaarimine on muutunud "valgekraelisemaks" ja tsiviliseeritumaks ja seda iseloomustab vägi valla vähenemine.

Kuritegudest 13 protsenti moodustasid liikluskuriteod. Raivo Aeg rääkis, et kriminaalses joobes juhtide osakaal liikluses on vähenenud, ent tõusnud on väärteoga karistatud joobes juhtide arv. Minister toonitas, et nende puhul paistab silma ka kiiruseületamine.

Küberkuritegude arv on rekordiliselt kõrgel

Oluliselt tõusis küberkuritegude arv, mida registreeriti kokku 965. Kõige tüüpilisem arvutikuritegu on ohvri veebikonto hõivamine. Arvutisüsteemide ülekoormamine ja muud taolised teod moodustasid arvuliselt väikese (viis protsenti), aga mõjult suure osa küberkuritegudest. 

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ütles, et perevägivalla tõttu hukkus mullu viis inimest. Viie aasta jooksul on perevägivalla tõttu hukkunud 46 inimest.

Ohvriuuringu andmetel langes kuriteo ohvriks viis protsenti küsitletutest. Kodukohas pimedal tänaval liikudes tundis end turvaliselt 76 protsenti inimestest. 

Kuritegudest 48 protsenti registreeriti Harjumaal, 14 protsenti Ida-Virumaal ja 11 protsenti Tartumaal.

Riigi peaprokurör Andres Parmas ütles, et prokuratuur kavatseb panna rõhku majandus- ja küberkuritegude vastase võitlusega. Kriminaalmenetluste kvaliteeti aitab Parmase sõnul tõsta menetluste digitaliseerimine.

Kuritegevuse statistikaga saab põhjalikumalt tutvuda siin.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: