Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) juhatuse esinaise Eha Reitelmanni ja kümne maakondliku naiste tugikeskuse esindaja poolt sotsiaalministeeriumile saadetud pöördumises märgitakse, et terviseamet nõuab kõigilt, kellel on koroona kahtlus või kellel ilmnenud koroona sümptomid, rangelt oma kodudes karantiinis püsimist.

"Kas perevägivalla puhul ei oleks ainuõige sellisel juhul alati eemaldada kodust vägivaldne pool ja jätta haiguskahtlusega või sümptomitega naised ja lapsed neile tuttavasse keskkonda? Neid kodust eemaldades levitame paratamatult viirust ja seame ohtu paljude inimeste tervise ja elu."

Üldjuhul kasutavad naiste tugikeskused turvalise majutuse pakkumiseks üürikortereid paljukorterilistes kortermajades. Praegu haiguskahtlusega kliente erakorteritesse elama paigutades seatakse aga nii teadvalt ohtu paljude teiste majaelanike tervis ja ka elu.

Pöördumises tuuakse välja, et haiguskahtlusega klienti oma isikliku transpordiga varjupaika transportides seavad tugikeskuskuste töötajad otsesesse ohtu nii enda kui oma pereliikmete tervise. Ühistranspordiga varjupaika tulek on aga ohtlik kõigile kontaktstele isikutele.

Kõigis ENVL-i tugikeskustes puuduvad ka igasugused vajalikud kaitsevahendid (kaitseülikonnad, korralikud maskid ja kindad töötajatele, tugevad desinfektsioonivahendid) haiguskahtluse või haigetega töötamiseks, sest neid ei ole võimalik vabaturult osta.

"Seega seame haiguskahtlusega klientide vastuvõtmisel või ka juba tugikeskustes elavate ja praeguseks haigestunud klientidega silmast silma kohtudes ilmsesse ohtu oma töötajate elu ja tervise. Kas sellises olukorras on asjakohane ja eetiline julgustada võrgustikuliikmeid vägivalla ohvreid tugikeskustesse suunama, selleks eelnevalt tugikeskuste käest nõusolekut küsimata?" märgivad pöördujad.

Lisaks kuulub enamikus ENVL-i tugikeskustes valdav osa põhitöötajatest riskirühma (on vanuses 60 või selle lähedal ja/või põevad erinevaid kroonilisi haigusi).

Kokkuvõtvalt leiavad pöördujad, et kriisiolukord on kinnitanud ammust muret, et üüriturult eluruume rentides ei saa tugikeskused tegelikkuses tagada kõigile klientidele turvalist majust.

"Sellise säästulahenduse puhul ei ole võimalik abistada isikuid, kes vajavad pidevat kõrvalabi, järelevalvet või kohandatud eluruume ja tagada ühtlasi teiste majutusel viibivate iskute tuvalisust. Edaspidi tuleks muuta turvalise majutuse pakkumine täielikult kohalike omavalitsuste ülesandeks ja lõpetada seadustes teenuste dubleerimine."

Praeguses kriisiolukorras näevad pöördujad lahendusena vägivalla tõttu kodust lahkuma sunnitud haiguskahtlusega või juba haigestunud naiste ja laste keskselt korraldatud majutamist hotellides või hostelites ning tugikeskuste poolt pakutavate nõustamisteenuste osutamist ainult sidevahendite kaudu.

"Majutust oleks mõttekas korraldada suuremates linnades, nt Tallinnas ja Tartus, kuna väiksemates linnades on praeguseks juba enamik majutusasutusi suletud. Haiguskahtlusega või haigete vägivallaohvrite majutuskohta transportimine tuleks samuti korraldada tsentraliseeritult ja eritranspordiga, tugikeskuse töötajad isikliku transpordiga seda teha ei saa."

MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühingute liit, mis ühendab Eestis naistevastase vägivalla ohvritele varjupaigateenust pakkuvaid ogranisatsioone. Liit tegutseb alates 2006. aastast.

KOMMENTAAR

Eha Reitelmann: pakume vägivalla ohvritele igakülgset abi

ENVL-i juhatuse esinaine Eha Reitelmann ütles ERR-ile, et täna on palju küsitud, kas vägivalda kogenud naised ja lapsed naiste tugikeskustest kriisiolukorras enam abi ei saagi.

"Kinnitame, et kõik naiste tugikeskused Eestis jätkavad vaatamata kriisiolukorrale  tööd ja pakuvad vägivalla ohvritele igakülgset vajalikku abi. Osutame abivajajatele jätkuvalt kõigis maakondades ööpäevaringset esmast kriisinõustamist, samuti juhtumipõhist nõustamist, vajadusel pakume ka psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Siin meie töös olulisi muudatusi ei ole, sest ka varasemalt on suur osa nõustamistest toimunud sidevahendite teel. Vaid vähem kui iga kümnes meie poole pöördunu on seni vajanud majutusteenust.

Ka ajutise majutuse vajaduse korral tasub tugikeskustega ühendust võtta, saame juhtumipõhiselt korraldada majutuse koostöös sotsiaalkindlustusametiga.

Tänases olukorras teeme tihedat koostööd sotsiaalkindlustusameti ja teiste võrgustike partneritega, et tagada nii vägivalla ohvrite, nende abistajate kui laiemalt kogu ühiskonna turvalisus ja leida pöördumises esitatud küsimustele head lahendused."