Terviseamet: maski kandmine aitab, kui seda tehakse õigesti
Nina ja suu katmine aitab nakatumist ära hoida juhul, kui seda tehakse õigesti ning ka teisi vajalikke nõudeid, nagu distantsi hoidmine ja kätepesu, järgitakse, rõhutas vastuseks viimaste päevade ettepanekutele maskide kohustuslikuks muutmisele terviseameti pressiesindaja Simmo Saar.
Majandusminsiteerium teatas kolmapäeval, et pärast praegu suletud kaubanduskeskuste avamist tekib uue täiendava nõudena kohustus kauplusi külastada kaetud nina ja suuga ehk inimesed peavad kandma kas maske, visiire või salle, mis nina ja suu kataks.
Riigihalduse minister Jaak Aab tegi samas valitsusele ettepaneku kehtestada eriolukorra lõpuni nõue, et avalikes kinnistes ruumides tuleb kanda näomaski.
"Ühekordne mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut," selgitas Simmo Saar reedel ERR-ile.
Saar märkis, et mask aitab eelkõige haigel inimesel ära hoida teiste nakatamist.
Viiruste läbimõõt on 0,01 kuni 0,3 mikromeetrit, gripiviiruse läbimõõt on näiteks 0,08 kuni 0,12 mikromeetrit, mis on umbes 1/100 bakteri suurusest (0,5 kuni 10 mirkomeetrit). Maske hinnatakse selle alusel, kui mitu protsenti väikestest osakestest jäävad maski filtrisse.
Madalaim kategooria on tolmumask (FFP1), mis filtreerib vähemalt 80 protsenti õhus leitavatest osakestest. FFP2 filtreerib vähemalt 95 protsenti õhus leitavatest osakestest ning FFP3 filtreerib vähemalt 99 protsenti õhus leitavatest osakestest.
Isetehtud mask pole Saare sõnul isikukaitsevahend ning selle tõhusus sõltub nii materjalist kui valmistamise viisist.
"Kuidas maske täpselt kasutama hakatakse, otsustab eriolukorra juht," lisas Saar veel.
Avalikkuse ees on maskide kandmisega silma torganud mitmed poliitikud, samadel pressikonverentsidel on terviseameti ametnikud ja arstid viibinud ilma maskideta.
Ka valitsuse liikmete käitumist võrreldes torkab silma, et osa neist kannab näiteks riigikogu ees esinedes või pressikonverentsil viimastel nädalatel maski, aga osa mitte kunagi.
Maski kannab reeglina peaminister Jüri Ratas. Enamasti on maskis avalikkuse ette tulnud ka välisminister Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Tanel Kiik, riigihalduse minister Jaak Aab, rahvastikuminister Riina Solman. Maski pole seni kandnud Mart ja Martin Helme, Mailis Reps, Taavi Aas, Tõnis Lukas, Raivo Aeg ja Raul Siem.
Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et valitsus arutab maskide küsimust lähipäevil. Ratase sõnul väärib maskide kandmise kohustuslikuks muutmine tõsist arutelu.
Soome ei tee maske kohustuslikuks
Soome terviseamet ja tervishoiuministeerium teatasid nädala alguses, et ei anna korraldust ega soovitust kanda avalikus kohas liikudes näomaske.
"See ühine seisukoht on vajalik avalikkusele teada anda, kuna viimastel päevadel on eriti massiteabekanalites ja sotsiaalmeedias seda arutatud," seisab mõlema organisatsiooni ühisavalduses.
Soome terviseamet ja tervishoiuministeerium ütlesid ühisavalduses, et ulatuslik kaitsemaskide kandmine võib tekitada muu hulgas eksliku turvatunde.
"Isetehtud maskides võib vale kangamaterjal nõrgendada kopsude tervist, kui näiteks mikrokiud, tolm või kangaosakesed satuvad hingamisteedesse," lisati avalduses.
Euroopa terviseametid ja tervishoiuministeeriumid lähtuvad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Euroopa haiguste ennetuse ja kontrolli keskuse ECDC soovitustest, mille kohaselt ei ole sümptomiteta inimestel vajadust avalikes kohtades kaitsemaski kanda.
Toimetaja: Aleksander Krjukov