Soonvald: Eesti ajakirjanduse puudused ei ole süsteemsed
Eesti ajakirjanduse puudused ei ole süsteemsed, tervikuna on ajakirjandus heas seisus ning on kriisiajal näidanud end tugevana, ütles Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald Vikerraadio hommikusaates. Soonvald arvustas Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaare positsiooni valitsuse kritiseerimise osas.
"Meenus pilt ajalooraamatust aastast 1917, kuidas madrused ja sõdurid on minemas Talvepaleed vallutama," ütles Soonvald kommentaariks päev varem Vikerraadio samas saates intervjuu andnud ajakirjandusõppejõu ja Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu teravale kriitikale ajakirjanduse aadressil.
Pullerits rääkis, et klassikaline puhas uudis on hakanud eesti ajakirjandusest kaduma ja seda on hakanud asendama nõukogulike sugemetega artikkel, kus vasakpoolsete ajakirjanike isiklikud arvamused ja hoiakud kumavad läbi.
"Millel see baseerub?" küsis Soonvald. "See on vastasseis, mida tahab ehitada üks erakond, EKRE. Mitte ainult toimetuste vahel, vaid ühiskonnas. See on ohtlik, kasulik ainult ühele erakonnale ja kahjuks on Pullerits sellega kaasa läinud."
"Sisuliselt on Eesti ajakirjandus väga hea seisus," ütles Soonvald. Ta viitas Eesti äsja pressivabaduse indeksis saadud 14. kohale. "Kukkusime aastaga kolm kohta ja peamiselt tänu Postimehele, aga ma ei tahaks sellele keskenduda," lisas ta.
Kallutatust Eesti ajakirjanduses Soonvaldi hinnangul ei ole.
"Mis ei tähenda, et pole juhtunud ebaõnnestunud lugusid vale hoiakuga," rääkis Soonvald. "Aga kirjavead ei jää meenutama aasta 2020 kevadet või kogu dekaadi Eesti ajakirjanduses."
Soonvald märkis, et viimaste kuude lugejanumbrid on kõigis kirjastustes tipus, sest Eestis tehakse väga head ajakirjandust.
"Ajakirjanduse mälu Elmar Vaheri mahavõtmise katse suhtes või Soome peaministri suhtes tehtud kriitika osas pole kallutatus, vaid inimlikkus," rääkis Soonvald.
Pullerits ütles intervjuus, et kui noor ajakirjanik on saanud kolm kuni viis aastat ülikoolihariduse raames sotsiaalset ajupesu, siis on selge, millise hoiakuga ta kõrghariduse kantsist lahkub. "Ta ei oma enam neutraalset, objektiivset ja kriitiliselt võrdse suhtumisega hoiakut, vaid ta on muutunud kallutatud võitlejaks. See on halb areng."
Soonvald möönis, et maailmas on ülikoolid pigem vasakpoolsed ning ei ole siin erandiks ka Eesti ülikoolid, kust inimesed tulevad välja õrnalt vasakpoolsete vaadetega. Ta ei nõustunud samas, et Eesti ajakirjanduses oleks selge poliitiline kallutatus.
Vastates küsimusele erinevusest Eesti meediamajade käekirjas tõi Soonvald näiteks ERR-i, kes on vähem kammitsetud igapäevasest konkurentsivõistlusest ja seega vabam. Ta mainis ka Postimehe kriitikat pälvinud "Meie Eesti" külgi, kuid hindas erinevused siiski minimaalseks.
Samas on konkurents arendanud kõiki žanre, toonud uuendusi Eesti meediasse, märkis Soonvald.
Soonvald tõdes, et emotsioonid on viimase paari kuu jooksul kirjastuste vahel eskaleerunud. Tema hinnangul on see osaliselt seotud Postimehe uue peatoimetaja Mart Raudsaarega, kes on esinenud ootamatute sõnavõttudega, positsioneerinud end ootamatult, öeldes, et kriitilistel aegadel ei peaks ajakirjandus olema valitsuse suhtes liiga kriitiline.
"See on täiesti vastuvõetamatu meile," ütles Soonvald.
Soonvald kordas, et kirjastuste tülis võitjat ei ole.
Allikas: ERR