Valitsus teeks gümnaasiumi lõpueksamid eriolukorra ajal vabatahtlikuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Valitsusel on valminud määrus, millega kuulutatakse gümnaasiumi lõpueksamid praeguse eriolukorra ajal vabatahtlikuks. Otsuse saab valitsus teha alles esmaspäeval, kui on selgunud, kas president kuulutab välja niinimetatud kobarseaduse, millega muudetakse ka põhikooli ja gümnaasiumi seadust.

Riigieksamid peaks toimuma mai lõpus ja juuni alguses. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (KE) ütles, et nende ettevalmistamine käib. Põhimõtteliselt on valmis ka valitsuse määrus selle kohta, et riigieksamite tegemine on vabatahtlik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Vabariigi valitsuse määruses on kirjas see, et nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetajatel ei ole kohustuslik teha eksamit. Me loome need võimalused teha nii eesti keele eksam, eesti keel teise keelena kui ka matemaatika eksam," rääkis Reps.

Määruses oli veidi varem kirjas ka teine variant - ehk et eksam on kõigile gümnaasiumi lõpetajatele kooli lõpetamiseks kohustuslik. Selle vastu olid üksmeelselt erinevad liidud, nagu õpetajate, koolijuhtide ja haridustöötajate liit.

Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov ütles, et see mismoodi eksam toimuma hakkab, seab väga palju küsimusi nii õpilasele, koolile ja õpetajale. "Ennekõike just see, kuidas moodustada need kümnesed grupid, kas maskid peavad olema," ütles Timakov.

Timakov lisas, et õpilased on 12 aasta jooksul eksamiteks valmistunud ning on tehtud konsultatsioone ja proovieksameid, kuid on ka neid õpilasi, kellele distantsõppe vorm ei ole sobinud. Lisaks tuleb tema sõnul arvestada õpetajatega, kes kuuluvad riskigruppi.

"Ja väga raske on minna näiteks bioloogiaõpetajal juhendama eesti keele eksamit, sest tema vanus sobib paremini. Ka see seab tingimusi," tõi Timakov näite.

Eksamite vabatahtlikuks muutmine ei tähenda Mailis Repsi sõnul, et neid ei toimu.

"Meie riigieksamid korraldame. selleks me näeme ette ka võimalikult ohutud olukorrad koostöös koolide pidajatega, et nad oleks võimalikult hajutatult, vajadusel mõnel õpilasel täiesti eraldi olla, kui tegemist on näiteks riskirühmas oleva astmaatilise lapsega," sõnas Reps.

Margit Timakovi sõnul tähendab kümne kaupa eksamite tegemine saja lõpetaja puhul lisaõpetajate leidmist ka mitte aineõpetajate seast. Mailis Repsi hinnangul teeb eksami enamik gümnasiste, sest ülikoolid on öelnud, et peavad neid edasiõppimisel vajalikuks. Kel eksam ebaõnnestub või kes loobuvad, saavad seda teha ka septembri lõpus - oktoobri alguses.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: