Võõrkeeleeksami ärajäämine seab välismaal õppida soovijad keerulisse olukorda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Välismaale õppima minna soovijad on võõrkeele riigieksami ärajäämise tõttu keerulises olukorras. Haridusminister Mailis Repsi väitel arvestavad Euroopa ülikoolid pandeemia tõttu tekkinud takistusi, kuid Tallinna reaalkooli abiturientide sõnul nõuavad Suurbritannia ülikoolid siiski kolme riigieksami sooritamist.

Hanna Kristina Käerdi tahab õppida biometsiini ning on kandideerinud mainekasse Londoni Kings kolledžisse. Carmen Meinsoni valik on programmeerimine Londoni ülikooli kolledžis. Nädalavahetusel kirjutasid nad haridusministrile murekirja, sest Eesti otsus korraldada riigieksamid sel aastal ainult matemaatikas ja eesti keeles, seab nende õppimisplaanid Ühendkuningriigis kahtluse alla, kuna seal nõutakse kolme riigieksami tulemust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Haridusminister ütles, et Euroopa ülikoolid on lubanud arvestada, et see aasta on koroonaviiruse tõttu erandlik.

"Oleme küsinud ülikoolide, Ühendkuningriigi ülikoolide sisseastumiskomiteelt või vastuvõtukomiteelt ja meile on öeldud täpselt nii, et tahetakse kolme riigieksami tulemusi," rääkis Käerdi.

"Number üks - minult tahetakse kolme eksamit. Number kaks - ma ei saa arvatavasti seda keskmist kätte ilma inglise keeleta. Ma tean, et minu lennus on äärmiselt palju abituriente, kellel on sarnane situatsioon, kus inglise keel on üks asi, mille abil nad lootsid tõsta oma keskmist," ütles Meinson.

Enne koroonaviiruse pandeemiat pidid abituriendid gümnaasiumide lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksami. Võõrkeeleeksam on nüüd asendatud rahvusvahelise keeleeksamiga ning see toimub 12.-22. juunil.

"Me võimaldame teha rahvusvahelist eksamit ehk Cambridge'i eksamit, mis Eesti seaduste järgi on võrdustatud riigieksamiga," kinnitas Reps.

Nii Käerdil kui ka Meinsonil on need eksamid juba tehtud, kuid kirjavahetusest ülikoolidega ilmneb, et neilt oodatakse ikkagi kolme riigieksami tulemusi.

"Meil oleks vaja eraldi dokumenti, mis teisendaks selle rahvusvahelise eksami punktid Eesti riigieksami tulemuste punktidele võrdväärseks, sest ainult need on aktsepteeritavad," selgitas Käerdi.

"Kui on vaja eraldi sellekohast haridusministeeriumi juriidilist dokumenti, siis eks me püüame selle vormistada nii, et ta rahuldaks noori abituriente," sõnas Reps.

Kui riigieksamil testitakse B2 taset, siis mõlemal tippülikooli kandideerijal on juba tehtud rahvusvaheline keeleeksam aste kõrgemal ehk C1 tasemel.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: