Hoolimata eeskujulikest turisminumbritest on kohalike elu Tallinna vanalinnas välja suremas. Viimaste aastatega on sealseid elanikke oluliselt vähemaks jäänud – nüüdseks on alles 2000 asukat, ütles abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa).

"Üks on ligipääsetavus ehk kui lihtsasti on võimalik saada koju või tööle. Teiseks kõik need sealsed tingimused. Kuna on palju muinsuskaitselisi objekte, siis see seab tugevad piirangud nii võimalustele, kui ka kõik, mida teha tahaks, läheb kallimaks," nentis Järvan.

Ühes inimestega on ära kolinud ka ettevõtted – nii vanalinnast kui ka laiemalt kesklinnast. 15 kuni 20 protsenti äripindadest Tallinna kesklinnas seisab tühjana, seega rohkem kui eales varem. Järvani hinnangul mõjutavad seda muu hulgas ka rohked uued äripinnad, kodukontori populaarsus ning ettevõtlust mittesoodustav riigi maksupoliitika.

"Need ärid, mis üldiselt vanalinnas vastu peavad, ongi hästi keskendunud turistidele. Tavalisi kontoripindu kimbutavad pigem sarnased mõjurid nagu elanikke," sõnas Järvan.

Samas tõdes ta, et turg on parim peremees, lisades, et reguleeritud hinnad pigem ei anna head tulemust.

"Pikaajaliselt on parem lasta turul toimida, siis on kõige suurem tõenäosus, et ettevõtluse poole pealt elu ikkagi vanalinnas püsib," ütles ta.

Tallinna vanalinna restorani Olde Hansa tegevjuht Emmanuel Wille tõdes, et ka neil on raske – hoolimata turistidele suunatusest, heast asukohast ja pikast staažist.

"Restorani pidada on alati keeruline. Kõige suurem probleem on kulud, nagu ikka. Mitte ainult restoranidel ei ole praegu keeruline, vaid ka inimestel. Aga maksame renti nagu meie teised kolleegid siin vanalinnas. Iga aastaga läheb raskemaks, kulud lähevad suuremaks ja siis peab meie juhtkond välja mõtlema, kuidas neid kulusid katta," rääkis Wille.

 Pigem muretseb linn just vanalinna elanike vähenemise pärast, nentis Järvan.

"Kas kogu meie vanalinn ongi ainult ekspordile ja turismile suunatud? Päris sellist vanalinna me arvatavasti Tallinnas ei tahaks – tahaksime, et oleks ka elu. Ka see elu seab ju teatavaid piiranguid. Näiteks baaride õhtul lahtiolemise aeg," rääkis Järvan.

Tallinna vanalinna turgutamisel pooldab Järvan peamiselt liikluse elavdamist – et kaupu saaks vedada ja lapsi kooli viia, märkis ta. Teine pool on abilinnapea sõnul muinsuskaitse. Ta selgitas, et kui muinsuskaitsereeglid on liiga ranged, siis kinnisvara korda saamise asemel võib tulemus olla hoopis lagunemine. Karmid reeglid tähendavad ka kõrgeid hindu, lisas ta.

"Arvan, et muinsuskaitsereeglites on muutus toimumas. Me tahame näha elu ka seal, kus on palju muinsuskaitset. On palju väärtust, aga samas ka ratsionaliteeti, mis aitab neil väärtustel säilida ja ajaga heas mõttes kaasas käia. Siin tulebki teha otsus, kas me tahame näha vanalinna ainult kui muuseumi või me tahame seda näha elupaigana," sõnas Järvan.

Olde Hansa juht Wille aga leiab, et vanalinna tuleb igal juhul kaitsta ning selleks on tarvis reegleid. Millegi ehitamine või parandamine võtabki pool aastat, nentis ta.

"Peame loa saama, paberid korda ajama ning arhitekt peab joonistama. Kui see on tehtud, siis hakkame remontima, aga ilma loata me ei tee mitte midagi. Vanalinn peab olema kaitstud," rääkis Wille.