Paranenud kätepesu on Eestis vähendanud nakkushaiguste levikut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kätepesu.
Kätepesu.

Koroonaviiruse piiramiseks soovitatud sagedane kätepesu koos piirangutega on sel kevadel Eestis vähendanud teiste nakkushaiguste levikut.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus.

"Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist," ütles Dontšenko.

Sel aastal on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enamiku nakkushaiguste levik olnud väiksem. Suurenenud on aga haigestumine läkaköhasse ja puukborrellioosi.

Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud  ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil on registreeritud kokku 534 haigusjuhtu.

2019. aasta oktoobris alanud tänavune gripihooaeg on terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul olnud viimase 15 aasta üks leebemaid. Võimalike põhjustena toob Sadikova esile nii suurenenud vaktsineeritust, inimeste paranenud kätehügieeni kui sotsiaalset distantseerumist.

Ambulatoorsete pöördumiste statistika kohaselt on sel aastal maksimaalne grippi haigestunute arv sel aastal olnud 4078 inimest nädalas. Eelmisel hooajal oli vastav näitaja  6424 inimest.

Sel hooajal on raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeritud 577 inimest, 2018/2019 võrreldaval perioodil oli mai alguseks haiglaravi vajanud 1662 inimest. Intensiivravi on sel hooajal vajanud 21  inimest, eelmisel võrreldaval perioodil 130 inimest.

Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 haigestunut, 2018/2019 hooajal lahkus gripi tõttu 57 inimest.

Läkaköhasse haigestumine on suurenenud

Piisk- ja vaktsiin-välditavatest nakkushaigustest on kaks korda suurenenud haigestumine läkaköhasse: kui 2019. aasta samal ajavahemikul registreeris terviseamet üle Eesti kokku 17 juhtu, siis tänavu on läkaköha registreeritud 36 korral.

Ülejäänud piisk- ja vaktsiin-välditavatest nakkustest on märgatavalt vähenenud haigestumine tuulerõugetesse ja pneumokokknakkusesse. Leetreid oli 2019. aasta maikuuks registreeritud 11 juhtu, sel aastal leetrijuhte Eesti registreeritud pole.

HIV-nakkusi on registreeritud enam kui viiendiku võrra vähem, samuti on kolm korda vähenenud haigestumine gonokokknakkusesse ja enam kui viiendiku võrra klamüüdiasse. Enam kui 40 protsenti on eelmise aasta võrreldava perioodiga registreeritud ka haigestumist süüfilisse.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: