Perearstide pandud diagnoosid kasvatavad nakatunute statistikat hüppeliselt
Kui lisada laboris kinnitatud koroonaviiruse juhtumitele ka perearstide pandud diagnooside arv, kasvab koroonaviirusesse nakatunute statistiline näitaja hüppeliselt. Neljapäeva seisuga on perearstidelt saanud COVID-19 diagnoosi 500 inimest, neist vaid seitse pole veel terveks tunnistatud.
Koroonapandeemia alguses puudus Eestil võimekus kõiki haigestunuid testida ja nii anti perearstidele märtsis õigus panna inimesele diagnoos testi tegemata, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Neljapäeva seisuga on perearst haigustunnuste alusel pannud COVID-19 diagnoosi 500 inimesele ja kõige sagedamini kasutasid arstid seda võimalust märtsi keskpaigas.
"Me diagnoosisime kliinilise pildi ja siis ka teiste diagnoosimise kriteeriumite järgi - kas tal on olnud lähikontakt teadaolevalt COVID-19 haigega, on ta tulnud välisreisilt, risikipiirkonnast ja nendel puhkudel ka, kui oli tegemist töötajatega, kes puutusid kokku kas või ametialaselt COVID-19 patsientidega. Nende puhul me panime diagnoosi kliiniliselt," selgitas Tartu ülikooli professor, perearst Ruth Kalda.
181 inimest sai oma perearstilt koroonadiagnoosi Harjumaal, 93 Saaremaal. Kui nende maakondade tulemused on ootuspärased, siis üllatavalt palju - 61 juhtu - diagnoositi Viljandimaal, kus muidu oli haigestumine suhteliselt madal. Kalda sõnul võib üks põhjus olla asjaolu, et maakohtades elavatel inimestel võis olla keeruline minna Viljandisse drive-in testipunkti.
Kuigi ametlikult kasvab nakatunute arv pea neljandiku võrra, siis terviseameti kinnitusel on haigestumine Eestis jätkuvalt suhteliselt madal.
"Võib siiski väita, et väga olulisel määral ulatuslikku levikut, kui me täna oleme näinud, ei ole. Jah, loomulikult, see 500 lisandub sellele 1700, mis juba testimise tulemusel on kinnitatud, kuid meile teadmata väga suurt levikut see siiski ei näita," ütles terviseameti juht Merike Jürilo.
Kuigi iga päev lisandub üksikuid uusi nakatunuid, siis seitsmes maakonnakeskuses tegustevad drive-in testimispunktid jätkavad töötamist kuni mai lõpuni. Juunis või juulis on kavas senist testimiskorda muuta.
"Inimene saab igal juhul testima, kui tal on vajadus, tal on COVID-i näidustused. Selles mõttes see testimise barjäär jääb ikka madal, et kõik, kellel on vaja, peavad saama testida, aga eelkõige läbi perearsti," rääkis Jürilo.
Amet: tervenenud on 704 inimest
Terviseameti teatel saab tervise infosüsteemi andmete järgi neljapäeva seisuga lugeda koroonaviirusest tervenenuks 704 inimest.
Amet selgitas, et tervenenuks loetakse need inimesed, kelle haigusjuhtumi on arst märkinud lõpetatuks tervise infosüsteemis.
"Raviarstid jälgivad inimeste tervenemist ning fikseerivad seda haigusloos, mille kokkuvõtte edastavad tervise infosüsteemi," ütles projekti- ja infohalduse juht Ingrid Rooda. "Seetõttu on tervenenutest täpsema ülevaate saamiseks oluline, et ravi käigus tekkinud info oleks dokumenteeritud ja tervise infosüsteemi edastatud," lisas ta.
Terviseameti ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) koostöös hakatakse alates reedest kuvama tervenenuid terviseameti kodulehel.
Arstide poolt ootavad veel tervenemise kinnitamist 453 inimese haigusjuhud, kelle puhul on positiivse testi andmise päevast möödunud rohkem kui 28 päeva ning inimene ei viibi praegu haiglaravil. Haigusloo lõpetab raviarst.
Kokku on Eestis koroonaviiruse suhtes positiivse testitulemuse saanud 1720 inimest.
Toimetaja: Merili Nael