X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Mitmel pool Euroopas levivad leetrid

Foto: ERR

Leetrid levivad mitmel pool Euroopas, ehkki tegemist on vaktsiinvälditava haigusega. Ohustatud on ka Eesti, sest laste vaktsineerimine selle ohtliku nakkushaiguse vastu on langenud alla kriitilise taseme.

Koroonapandeemia ajal, kui inimesed ei reisinud, polnud muude nakkushaigustega muret. Kui aga reisipiirangud kadusid, läksid ka haigused taas liikvele.

Möödunud aastal tekkis mitmel pool Euroopa regioonis ulatuslik leetripuhang, mis paisutas juhtude arvu vähem kui 1000 juhult üle 42 000 ehk kasv on olnud 45-kordne. Kõige ulatuslikumalt levivad leetrid Venemaal ja Kesk-Aasia riikides, suured puhangud on ka Rumeenias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Austrias.

"Rumeenias, kus on üle 2000 juhtumi, eelmise aasta seisuga seal esines kolm surmajuhtu, nendest kaks alla üheaastastel lastel. /.../ Selle aasta alguse seisuga Rumeenias tuli veel kaks surmajuhtumi teadet," rääkis terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber.

Eestis nakatus möödunud aastal leetritesse neli inimest, kõik juhud toodi reisi pealt kaasa. Siis suudeti edasine nakatumine ära hoida. 2019. aastal tekkis ka Eestis puhang, mis nakatas 27 inimest.

"Leetrid on klassikaline ülinakkav haigus. See levib õhu kaudu ja üks nakatunu vaktsineerimata inimeste hulgas võib nakatada keskmiselt 18 inimest. /.../ Leetrite vastu kaitsmata lapsi on kõikides riikides ja lennujaamades saavad nad kõik omavahel kokku," rääkis Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu.

Eluohtlikud on leetrid eeskätt väikelastele. Ent ohustatud on ka vaktsineerimata eakad ja nõrga immuunsusega inimesed.

"Leetrite äge haiguspilt kulgeb üle 40-kraadise palavikuga ja peenikese täpilise punase lööbega ja suurte lümfisõlmedega. Tüsistustena on väga sage kopsupõletik ja silmapõletik, mis võib lõppeda pimedusega raskematel juhtudel, ja ajukelmepõletik, mis võib ka lõppeda surmaga," selgitas Rospu.

"Leetrid on selline haigus, mida oleks võimalik maailmast täielikult välja juurida. See ei ole veel õnnestunud, kuna erinevates riikides need levikud endiselt on, aga põhimõtteliselt vaktsineerimisega see võimalik oleks," ütles Sõber.

Vaktsiiniga hõlmatus on ka Eestis aasta-aastalt halvenenud ja viimasel viiel aastal on see olnud alla kriitilise taseme ehk vaktsineeritud on vähem kui 95 protsenti lastest.

"Täna me oleme jõudnud sinna, kus esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus on juba alla 90 ja teise doosiga juba alla 80 protsendi, mis tähendab seda, et selliste kohalike puhangute edasilevimise oht on täiesti olemas," ütles Rospu.

Eestis vaktsineeritakse leetrite vastu üheaastaselt, kordusvaktsiin tehakse 13-aastaselt. See annab eluaegse kaitse. Ent tähelepanelikud peaksid olema ka nõukogude ajal vaktsineeritud.

"Aastatel 1980 kuni 1992 oli kasutusel leetrivaktsiin, mis oli toodetud Venemaal, mille kvaliteet oli kohati ebastabiilne. /.../ Inimestel, kes on selles vahemikus vaktsineeritud, võiks teha veel ühe leetrivaktsiini doosi tõhustuseks," ütles Sõber.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: