"Insight": palgata jäetud töötajad moodustasid restoranipidajate vastu ühisrinde ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Abielupaar Marju Mändmetsa ja Urmas Luige restoranide endised töötajad istuvad juba mitu kuud ilma rahata, oodates ettevõtjatelt saamata jäänud töötasu. Restoranipidajad on suuri summasid võlgu mitte üksnes oma töötajatele, vaid ka riigile.

"Kassad tehti sularahast tühjaks"

Rocca al Mare restorani Maitsete Tänav endine kokk Dmitri Kovalevski meenutas, et aastavahetuse eel, kui teised ostsid lähedastele kingitusi ja valmistusid pidulauda katma, oli tema sunnitud närviliselt kontoseisu kontrollima ja ootama juba 10. detsembriks lubatud novembrikuu töötasu.

Kovalevski ei jõudnudki palka ära oodata. Tema kannatus katkes ja ta esitas ultimaatumi: makske ära või ma lahkun töölt. See toimis. "Hakati tühjendama kõiki sularahakassasid, osa rahast maksti mulle müntides. Ma ei imestaks, kui keegi personalist oleks sinna omast taskust pannud. Mulje oli selline, nagu oleksin kellegi paljaks röövinud," ironiseeris Dmitri.

Samal ajal ootas oma palka teinegi kokk, Rimma Dudakova. Temal niimoodi ei vedanud ja mingit raha ta ei näinud. "Mul pole aimugi, kuidas edasi elada"

Restoran Maitsete Tänav Rocca al Mare keskuses on ainult üks osa abielupaar Marju Mändmetsa ja Urmas Luige restoranikuningriigist. Sellesse kuulub ka restoran Maitsete Tänav Kristiine keskuses ja kaks restorani otse kesklinnas: La Prima Pizza vanalinnas ja Loo Jang Coca-Cola Plaza kõrval, samuti Vanaema Bistroo, kus töötas Rimma Dudakova. Selgus, et kõigi nende asutuste töötajad on palgaprobleemidega kokku puutunud.

"Mul on kaks last, pean neid toitma ja arveid maksma. Jäin ilma rahata ja mul pole aimugi, kuidas edasi elada," muretseb restorani Loo Jang endine kokk Julia Tverdikova.

"Otsustame"

Mõned töötajad sõna otseses mõttes anusid tööandjalt neile ettenähtud raha väljamaksmist. Rääkisid, et ei saa korraldada lähedasele väärikaid matuseid, osta ravimeid krooniliselt haigele lapsele või vanaemale. Urmas Luik toitis töötajaid lubadustega: oodake, ma mõistan, otsustame. Tal soovitati mõelda oma reputatsioonile. Luik saatis Messengeris vastuseks smaili: naerulagistava lõusta.

"Vanad töötajad lihtsalt istusid ja nutsid. Inimesed ei saanud oma palka kätte, aga nemad palkasid uusi töötajaid," imestab Rimma Dudakova. "Astusin välja ukrainlanna Maria kaitseks. Palusin talle 350 eurot välja maksta, ta oleks muidu korterist tänavale tõstetud."

Maria sai Urmaselt 250 eurot, ent sellega mehe heldus piirdus. Maria pidi peagi korterist välja kolima ja jäi ilma rahata võõrale maale, kust polnud võimalik isegi koju tagasi sõita. Nagu mitmedki teised töötajad ("Insightile" on nende nimed teada – toim.), töötas Maria mustalt. Lepingut oli talle küll lubatud, ent ära oodata ta seda ei jõudnud. See aga tähendas, et töövaidluskomisjoni ta kaevata ei saanud.

Hoopis meid varastati paljaks

Marju Mändmets ja Urmas Luik ei vasta inimestele, kellele nad võlgu on. Seejuures jätkas perefirma ka eriolukorras tegutsemist, nagu poleks midagi juhtunud. Restoranid Loo Jang ja La Prima Pizza on lahti ja meelitavad kliente allahindlustega.

Viimases neist võtab pitsatellimusi vastu Urmas Luik ise. "Insight" kasutas juhust ja palus tal vastata küsimustele väljamaksmata palkade kohta. Restoranipidaja viitas hõivatusele ja palus küsimused postiga saata.

Nädala pärast sai saatemeeskond mehelt temapoolse versiooni. Sellest selgus, et kannatanud pooleks on hoopis restoranipidajate pere. Küsimusele, miks pole töötajatele siiani raha välja makstud, vastas ärimees võimalikult põiklevalt: "Mõnede endiste töötajate kohta tegime polisteisse seoses vargustega avalduse. Kogukahju oli 44 000 eurot," seisis kirjas. Kes need endised töötajad olid või millisest kahjust on jutt, seda Luik ei täpsustanud. Ühtegi neist rohkem kui kümnest inimesest, kellega "Insight" vestles, polnud politseisse ülekuulamisele kutsutud.

Võlgu elamine kui firmastiil

Nüüdseks on töövaidluskomisjon jõudnud arutada mitut kaebust firma töötajatelt, kes on kaevanud palga maksmatajätmise üle. Kõik vaidlused on lõppenud endiste töötajate võiduga. Esimene otsus jõustus 17. aprillil, ent ettevõtjad ei reageerinud sellele kuidagi.

Samal ajal laiendavad restoranipidajad aktiivselt oma äri. Möödunud aastal ostsid nad ära restorani TOA. Vana nimi neile mingil põhjusel ei sobinud, sestap mõeldi välja uus: Loo Jang.

Vana nimesilt asendati uue, neoonvärvides säravaga. Tõsi küll, töö eest jäeti maksmata. Firma, kes aitas restoranil brändimuutust ellu viia, pöördus kohtusse ja võitis: restoranipidajad peavad talle maksma 4500 eurot. Seda juhtumit võiks pidada kurioosumiks, kui Luigele ja Mändmetsale poleks pretensioone ka nende teistel äripartneritel.

Kuidas elada võlgu, tõmbamata endale tähelepanu

Enne uut aastat hakkasid Kristiine, Rocca al Mare ja Loo Jang restoranide kokad märkama, et erineva nimega firmadele tulevad toiduained samadelt tarnijatelt.

"Meil tegutseb ühel aadressil kolm firmat. Kui üks neist satub võlgadesse, pannakse selle tellimused pausile ja kaupa hakkab tellima teine firma," selgitas Rocca al Mare Maitsete Tänava endine kokk Dmitri Kovalevski. Sama rääkisid Loo Jangi ja Kristiine keskuse Maitsete Tänava endised töötajad. Selle tulemusena said restoranid kaupa, tarnijad aga raha ei saanud.

Seda oletust ei saa pidada solvunud kokkade fantaasia viljaks, sest vähemalt üks tarnija (toimetusele on tema nimi teada – toim.) kinnitas, et sattus selle konksu otsa. Ülejäänud vaikisid ärisaladusele viidates taktitundeliselt või tunnistasid, et olid skeemi läbi näinud.

Urmas Luik väitis, et nimetatud tehingutes pole midagi veidrat: "See on tavaline praktika. Oleme oma eluliselt tähtsate partneritega pidevas kontaktis ja otsime sobivaid lahendusi. Selles ongi partnerluse mõte!"

Marju Mändmetsa firmade matused

Urmas Luige sõnul pole tema isiklikult kellelegi võlgu. Formaalselt on tal õigus: võlgnikuks on Marju Mändmetsale kuuluvad firmad. Kui üks firma satub võlgadesse, avab ta kiiresti uue. Võlgade kogusummat on keeruline kokku lüüa, ent see tundub olevat aukartustäratav. Viimaste andmete kohaselt on Mändmetsa kolme firma maksuvõlg kokku 117 000 eurot.

Kolm kõige probleemsemat firmat - M Food Rocca OÜ, V&M Trust OÜ, Kristine Konsultatsioonid OÜ - on juba jõutud kolmandate isikute nimele kirjutada. Nii tehakse tavaliselt siis, kui tahetakse firma koos võlgadega maha matta.

"Ma ei tahaks öelda, et see on klassika, aga jah, see on päris levinud praktika," tunnistas juristide liidu direktor Krista Paal.

2011. aastal võeti Urmas Luik, kes rohkearvuliste tunnistajate sõnul juhib praegu oma elukaaslase firmasid, kriminaalvastutusele maksude omapärase optimeerimise eest. Paragrahviks oli maksude maksmisest kõrvalehoidumine eriti suures ulatuses. Asi lõpetati, sest tema ja teised süüdistatavad lubasid kahjud hüvitada.

Urmas Luik väidab, et "ettevõtete ostmine ja müümine on tavaline praktika". Miks peavad üht ja sama restorani korraga mitu firmat? Miks kirjutatakse kolmandate isikute nimele just võlgadega firmad? Restoranipidaja laiutab käsi ja ütleb, et ei saa neid küsimusi kommenteerida: "Ärisaladus."

Raha kätte saada on peaaegu võimatu

Endistel restoranitöötajatel on siiski teatud šansid oma ausalt väljateenitud raha kätte saada. Nad võivad pöörduda töövaidluskomisjoni, seejärel aga kohtutäituri poole. Kui neile ikka ei maksta, võivad nad esitada firma suhtes pankrotihagi, seejärel saavad nad raha kätte töötukassalt.

Äripartneritega on lood keerulisemad. Mõned ettevõtjad, kes võitsid töövaidluskomisjonis Marju Mändmetsa firmasid, mis nüüd on juba kirjutatud kolmandate isikute nimele, tunnistavad, et need hagid on ilmselt perspektiivitud.

"Insight" pöördus veel kord Urmas Luige poole. Miks ta pole maksnud neile töötajatele, kes saavutasid töövaidluskomisjonis võidu? Miks vabaneti just neist firmadest, mis olid kõrvuni võlgades? Kas ta oskab nimetada kasvõi ühe äripartneri, kes võib kinnitada, et temaga peetakse läbirääkimisi võlgnevuse kustutamiseks?

Luik mõtles jälle üle nädala. Ajakirjanik meenutas talle, et ootab vastust. Vastus tuli saate eetrisse mineku päeval, 7. aprillil. Restoranipidaja viitas jälle kord ärisaladusele. "Pealegi on aeg piiratud ressurss, me oleme väga hõivatud," lõpetas Urmas Luik oma kirja.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: