Kui sügav majanduslangus Euroopa Liitu ootab ja millised tagajärjed sel teie hinnangul on?

Mis puudutab Euroopa majandust, siis tõepoolest me ootame üsna sügavat langust. Euroopa Liidus tervikuna kahaneb majandus 7,4 protsenti ja majanduslangus ootab kõiki Euroopa Liidu riike, nii et see on sümmeetriline majanduslik šokk ehk see puudutab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike.

Millised tagajärjed võivad sellel kriisil teie hinnangul olla?

See sõltub, milliseks kujuneb epidemioloogiline olukord. Praegust majandusprognoosi ümbritseb ebakindlus epidemioloogilise situatsiooni tõttu. On teatud stsenaariumid, millega komisjoni majandusprognoos arvestab, nii et see sõltub sellest, kas need stsenaariumid täituvad. Kui tuleb epideemia teine laine ja täiendavad piirangud, siis võivad majanduslikud tagajärjed olla veel negatiivsemad. Aga kokkuvõttes sõltub see nüüd sellest, kuivõrd me suudame säilitada Euroopa majanduse tootmisvõimekust. Mida enam me suudame praegu ettevõtteid kaitsta, seda enam me suudame kaitsta töökohti ja inimeste sissetulekut praegu ja seda kiiremini saab majandus taastuda pärast.

Euroopa Komisjon on öelnud, et meie taastumisplaan on uus pikaajaline eelarve ja majanduse taaskäivitamise fond. Kuidas see taaskäivitamise fond toimima hakkab, kuidas seda rahastatakse ja kuidas seda raha jagatakse ja millele kulutatakse?

Me oleme juba rakendanud ulatuslikke meetmeid kriisiga toimetulemiseks. Kokkuvõttes on Euroopa Liidu tasemel ja Euroopa Liidu riikide poolt käiku lastud 3,4 triljonit eurot ja seda lisaks Euroopa Keskpanga sammudele. Nüüd me töötame rohkem majanduse taaskäivitamise faasiga ja selles mängib keskset rolli tõepoolest järgmine pikaajaline eelarve.

Idee seisneb selles, et me ei muuda palju järgmise pikaajalise eelarve ettepanekut, mida on siiani arutatud ja mida võib nimetada põhiliseks pikaajaliseks eelarveks, aga me tuleme välja täiendava taaskäivitamise meetmega, suurendades oluliselt Euroopa Liidu eelarve ulatust. Arvud ei ole veel kinnitatud, aga on kaalumisel tõsta eelarve lagi kahe protsendini majanduse mahust - praegu on see umbes üks protsent -, et me saaksime taaskäivitamist rahastada. Euroopa Komisjon laenab selle raha turult ja võimaldab selle raha kasutamist läbi finantsinstrumentide ja läbi toetuste ja Euroopa eelarve programmide.

Põhiküsimuseks kujuneb ilmselt toetuste ja laenude vahekord. Kas te saate anda juba vihjeid?

Tõepoolest, seda on arutatud ja me arutame seda praegu liikmesriikidega. Me peame leidma kompromissi, mis on vastuvõetav kõigile liikmesriikidele ja see saab olema diskussiooni aluseks.

On olnud üsna kirglik vaidlus Põhja ja Lõuna riikide vahel. Võtmeküsimuseks on saanud solidaarsus ja see, kuivõrd jõukamad Põhja riigid saavad toetada enim kannatanud riike.

Kuidas te seda seletaksite, kui palju raha liigub uuel eelarveperioodil lõunapoolsetesse riikidesse ja miks me peame seda tegema?

Me seisame silmitsi sümmeetrilise majandusliku šokiga ja kõik Euroopa Liidu riigid on sellest mõjutatud. Aga tõepoolest, riikidel on erinev finantsvõimekus sellele šokile reageerimisel. Lõunapoolsetel riikidel ja idapoolsetel riikidel on väiksemad võimalused reageerida ja rahastada majanduse taaskäivitamist ja sellepärast me toetame riike selle taaskäivitamise mehhanismi abil. Nii et see ei ole üksnes debatt Põhja ja Lõuna vahel nagu te ütlesite, vaid see on ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikide silmas pidamine. Komisjon on juba märku andnud, et tugevdatud ühtekuuluvuspoliitika mängib taaskäivitamisel olulist rolli.

Meie piirkond on Euroopa Liidu eelarvest üsna palju kasu saanud. Kas see muutub järgmisel perioodil, sest me peame suunama rohkem raha enam kannatanud riikidesse?

Nagu ma ütlesin, me ei kavatse muuta pikaajalise eelarve ettepanekut nagu see on olnud siiani ehk seda põhilist MFF-i. Arutelu käib täiendava taaskäivitamise meetme üle. Kuidas sellest meetmest täpselt raha jagama hakatakse, seda tuleb veel arutada, aga nagu ma ütlesin, arvesse tuleb võtta Euroopa Liidu riikide võimet majanduse taaskäivitamist rahastada. Kindlasti peab seal olema ka rahaline toetus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele.

Mida te arvate hoiatustest, et see kriis võib hävitada euroala või Euroopa Liidu, sest me ei suuda anda piisavalt tugevat vastust?

Nagu ma juba ütlesin, siis juba praegu on Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Liit käiku lasknud 3,4 triljon eurot, mis on suurim kriisivastus, mis on kunagi olnud ja see vastab 25 protsendile Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust. See on nii eelarveline vastus kui ka finantsinstrumendid. Sellest vaatepunktist on tegemist juba väga tugeva vastusega ja me töötame praegu taaskäivitamise plaaniga. Ma ütleksin, et Euroopa Liit vastab koordineeritult ja solidaarsuse vaimus ja nii see peabki olema sellises olukorras.

Saksamaa kohus leidis, et Euroopa Keskpanga varaostuprogramm ei ole piisavalt hea. Kas sellel otsusel võib olla tõsine mõju päästeplaanidele?

Kuna kohtuotsus, millele te viitate, avaldati just täna [intervjuu tehti 5. mail - toim.], siis Euroopa Komisjon ja komisjoni õigusteenistus alles analüüsivad seda ja ma ei saa veel seda kommenteerida.

Kas te näete selles kriisis ka võimalusi Euroopa Liidule ja meie regioonile - Eestile, Lätile, Leedule? Igas kriisis on ju ka võimalused.

Üks teema, mida ma rõhutaksin, on digiüleminek. Tõepoolest, Balti riigid on olnud selles vallas eesrindlased ja tegelikult see kriis sundis ka paljusid teisi Euroopa riike omaks võtma digitehnoloogia, kaugtöö ja videotöö ja nii edasi. Nii et ma loodan, et see annab tõuke digiüleminekule.

Ma lõpetaksin isiklikuma küsimusega. Te olete Euroopa Liidu administratsiooni kõrgeim ametnik idapoolstest riikidest või uutest liikmesriikidest. Kuidas te tunnete, kas meie hääl on kuulda ja kuidas te tunnetate uut tasakaalu administratsioonis?

Mis puudutab Kesk- ja Ida-Euroopat, siis muidugi on alati oluline üle korrata seda, mis on sellele regioonile oluline. Me rääkisime just järgmisest pikaajalisest eelarvest. See ei saa olla üksnes arutelu Põhja ja Lõuna vahel. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide muresid tuleb samuti arvesse võtta. Ja nagu alati sellistes küsimustes, eeldab see nende riikide initsiatiivi võtmist ja koordineeritud tegutsemist.