Ehkki jutud sellest, et sügisel tuleb uus koroonaviiruselaine, kõlavad pigem kindlas kõneviisis, teadmata on vaid selle intensiivsus, siis haridusministeerium selleks veel ettevalmistusi ei tee.

Ministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts ütles ERR-ile, et praegu on ettevalmistuste teravik suunatud õppeaasta lõpetamisega seotud probleemide lahendamisele ja kriisist väljatulemisele.

"Kui peaks rääkima juba väga detailsetest stsenaariumidest, siis neid ma kindlasti veel hetkel välja käia ei saa ja pole isegi kindel, on see koolide vaatest mõistlik. Meil on hetkel hoopis teistsgugused mured. Koolikorralduslikult kindlasti me õppeaasta lõppedes või selle järgselt selliseid suuniseid anname, räägime kindlasti ka koolidega läbi, kuidas oleks mõistlik ruumides liikumist ümber korraldada ja valikuid ning lahendusi teha," ütles Vinter-Nemvalts. "Liigume õppeaasta lõpu meeleolus praegu, aga tegeleme ka sellega, mida sügis võib kõige mustema stsenaariumi korral kaasa tuua. Praegu on sellest veel kindlasti vara rääkida, tahaks seda koostöös koolidega mõelda."

Vinter-Nemvalts ütles, et plaane asutakse tegema suvel, kui koolid on saanud õppeaasta ära lõpetada. Kindlasti tuleb lisaks koolidele kaasata aruteludesse ka terviseamet.

"Kuidas lapsed koolis täpselt võiksid liigelda, kas liikumise ümberkorraldamine tähendab seda, et koolides on korruste kaupa mingid lahendused välja mõeldud või laste liikumine kooli ja koolis sees, sellise detailsuse astmega juhendid kindlasti on läbimõtlemisel ja läbitöötamisel," andis Vinter-Nemvalts aimu, mille peale mõtlema asutakse.

Ministeeriumi asekantsler lisas, et ei taha veel koolide elu segamini paisata, mistap liigutakse etapi kaupa.

"Mõtteid juba vahetame, aga laseme õppeaasta kenasti 10. juuni seisuga ära lõppeda, seejärel saame juba sisukamate plaanidega tegutsema asuda. Suve keskpaigaks on mõtted ja suuniste kogum juba täitsa olemas. Siis jääb koolidel ka aega kenasti kuu jagu mingisuguseid plaane teha või midagi ümber korraldada," märkis Vinter-Nemvalts.

Distantsõppeks tuleb uuesti valmis olla

Nii sajad koolid, tuhanded lapsed kui ka nende vanemad tahavad pärast enam kui kaht kuud kodus pusimist aga teada, mis saab siis, kui viirus saabki meie uueks reaalsuseks, nagu teadlased on hoiatanud. Saab distantsõpe uueks elu normiks, mis koduõppega vaheldumisi hakkab toimuma?

"Valmisolek mingist hetkest distantsõpe uuesti lauda võtta peaks olema. Kui see must stsenaarium peaks sügisest käiku minema, võiks koolidel distantsõppevalmidus jätkuda ja oluliselt paremal kvaliteeditasemel, läbi mõeldult ja oma kooli jaoks paika loksutatult," soovitas Vinter-Nemvalts.

"Kui me koostöös koolidega saame läbi mõeldud ruumides liikumise ja viibimise põhimõtted või soovitused, siis kui kooliruumides viibides on võimalik klasse liikuma suunata nii, et kontaktide arv on minimaalne, on võimalik kaaluda ka mitte täielikule distantsõppele minekut," möönis Vinter-Nemvalts, lisades, et kõige keerulisemas olukorras on distantsõppe vaatest algklasside õpilased.

Seda, et koolid jääksidki viiruselainete tõttu distants- ja koduõppe vahet pendeldama, ta aga ei usu.

"Räägime sellest ajast, mis jääb nüüd loodetavasti väljatöötatava vaktsiini ja selle olukorra kontrolli all hoidmise vahele. Ma kindlasti ei arva, et distantsõpe saab selliseks normaalsuseks, et meil igal hetkel võib tekkida vajadus minna distantsõppele," ütles Vinter-Nemvalts.

Kui vaktsiin peaks viibima, siis pole distantsõpe püsivalt hea õppimise ja õpetamise viis.

"Ma väga spekuleeriks, kui ütlen, et pärast sügist tuleb kevad ja me oleme samas olukorras ja siis tuleb sügis ja oleme samas olukorras. Ootame selle sügise ära ja vaatame, mis juhtub. Mustema stsenaariumi korral see vajadus võib aktuaalseks muutuda," ütles ta.

Ministeerium ei pea mõistlikuks sügiseseks võimalikuks viirusepuhanguks koolidele väga pikalt ette plaane teha.

"Kriisiaja toimimine on näidanud, et suunised, mis antakse, jäävad väga kiirelt ajale jalgu, kui asjad hakkavad ootamatult kiiresti lahenema või muutuvad keerulisemaks. See on ka osa määramatusest, mida kriis meile näitas: me ei saa teha liiga pikaajalisi plaane, meil ongi mõistlik võtta etappide kaupa parim võimalik kogemus, olla valmis olukorra muutudes reageerida operatiivselt," põhjendas Vinter-Nemvalts.

Vaktsineerimisnõudeid pole veel arutanud

Ministeerium on kõik oma lootused koolide töö korraldusel tulevaste koroonaviiruselainetega toimetulemisel riputanud valmiva vaktsiini kaela. Ometi on vaktsineerimisvastaseid lapsevanemaid aasta-aastalt enam. Mida teha lastega, kelle vanemad ei nõustu neid koroonaviiruse vastu vaktsineerima? Kas vaktsineerimine saab tingimuseks, et pääseda koduõppelt kontaktõppele?

Vinter-Nemvalts tõdes, et see on hea küsimus, ent tunnistab, et sellele pole nad veel mõelnud.

"Hetkel jään sellele küsimusele vastuse võlgu. Siin on vajalikud meditsiinivaldkonna ekspertide mõtted ja analüüsid taustal, et millega me rohkem võidame või kaotame. Need on ilmselt järgmised diskussioonid, mis võiksid toimuda enne, kui see vaktsiin ise tuleb. Seda küsimust tuleb hoida foonil," nentis asekantsler.

Koolid peavad õpetajate digipädevust tõstma

Vinter-Nemvalts ütles, et kui eriolukord väga ootamatult algas ja sisuliselt üleöö distantsõppele jääma pidi, tulid koolide ja ka õpetajate vahed digipädevuses suurelt esile.

"Mõnes koolis sai esimese nädalaga asi käima, mõnes võttis kauem aega," tõdes Vinter-Nemvalts e-õppe kohta.

Nüüd on koolidel sügisese võimaliku uue laineni aega atra paremini seada, oma personali digipädevust järele aidates.

"On näiteid koolidest, kus lapsevanemad toovadki välja, et distantsõpe on piirdunud sellega, et õpetaja on saatnud e-mailiga ülesanded koos tähtajaga, õpilane saadab lahendused ära ja heal juhul saab siis ka mingit tagasisidet. Päris tõhus selline distantsõpe ei ole," ütles ta.