Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on valla maakorralduslik pool sellises valmisolekus, et niipea kui tuleb otsus ja võimekus ehitama hakata, seda teha ka saab. "Meil on kõik järgnevad detailplaneeringud seda trassikoridori arvestanud. Me veel hiljuti – sellel ja möödunud aastal – tegelesime maade korrastamisega ja vahetamisega, et trassialused maad eraomandist kätte saada ja vald omandas sealt terve hulga selliseid kinnistusiile, et oleks võimalik siis tagada see trassikoridor," rääkis Laur.

Osa teelõigust, nii paari kilomeetri ulatuses läbib ka Luunja valda. Vallavanema Aare Andersoni sõnul on ka Luunja oma territooriumil hoidnud planeeritud teekoridori avatuna: "Aastaid tagasi on tehtud ka planeering, teekoridor on planeeritud selles osas, mis Luunja valda läbib, nii, et meie kindlasti vastu ei tööta ja aitame ikkagi kaasa."

Tartu linna põhjapoolne ümbersõit, või teisisõnu ka idaringtee neljas järk on umbes kuue kilomeetri pikkune teelõik, mis enamjaolt kulgeks läbi Tartu valla territooriumi, ühendades omavahel Räpina maantee ja Jõhvi maantee. Ümbersõidu eesmärgiks on suunata Tartu linna läbivat transiitliiklust linnast välja. Neljanda etapi eelsammudena on valminud Tartu linna eestvedamisel näiteks Postimaja liiklussõlm ja Ihaste sild.

Millal aga ehitamiseks minna võiks, selles pole vallavanemate sõnul praegu selgust ega teadmist. Näiteks pole idaringtee neljandat järku kirjas ka 2030. aastani kehtivas riiklikus teehoiukavas.

Maanteeamati Lõuna regiooni strateegilise planeerimise juhi, Urmas Metsa sõnul on üks põhjus, miks kindlat kuupäeva kopa maasse löömiseks pole, see, et olemasolevat eelprojekti tuleb täpsustada: "Kuna on plaanis välja ehitada Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõik kuni Tartuni, siis sellega kaasnevalt tuleb lahendada ka kogu see ristmiku sõlm, mis tulevikus hakkab minema siis Tartu põhjapoolsele ümbersõidule - sellega seonduvalt siis kogu see projekt vaadatakse üle ja täpsustatakse siis eraldatavate maade vajadus."

Andersoni hinnangul on projekt takerdunud ka rahaliste küsimuste taha, ehk kes, kuidas ja mis osas ehitust finantseerib. Anderson ütleb, et kindlasti ei saa selliste suurte objektide rajamine olla ainult kohalike omavalitsuste kanda, vaid peaks jagunema proportsioonide põhjal riigi ja omavalitsuste vahel: "Mina usun seda, et tuleb ikkagi lähtuda sellest, et kes on eelkõige selle tee kasutajad ja kasusaajad. Kui me räägime transiitliiklusest, mis mööda seda läheb, siis tegelikult see mõjuala ulatub praktiliselt üle kogu riigi, ehk siis see kindlasti peab olema mingis mõttes ka nagu riigi asi."

Ka Laur ütleb, et tegu on riigi maanteega ja praegu eeldatakse, et valdav osa rahastusest tuleb Euroopa Liidu vahenditest ja valdav osa rahastusest tuleb riigi vahenditest: "Kaasuvad teatud sellised panused, selles on loomulikult omavalitsus igati kohe nõus, olgu see siis maa, olgu need juurdepääsu, kogujateed, et noh tavaliselt kõik need suured sellised infrastruktuuri objektid ka niimoodi saavad tehtud, et on mitu finantseerimisallikat, mis kokku pannakse ja kindlasti on vald huvitatud sellest, et see tee tuleks."