Paljud bussipeatused ei ole puuetega inimestele ja eakatele ligipääsetavad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Sotsiaalministeeriumi uue ligipääsetavuse analüüsi kohaselt ei ole paljud ühistranspordipeatused ligipääsetavad. Ministeeriumi asekantsler Rait Kuuse sõnul ei tohiks edaspidi suunata avalikku raha ehitistesse, kuhu on puudega inimestel ja eakatel keeruline ligi pääseda.

Mahukas analüüs näitas, et bussipeatustest märksa parema ligipääsetavusega olid raudtee- ja trammipeatused, kuna neid on viimaste aastate jooksul renoveeritud. Samas oli neilgi puudusi, mida märkab esmajoones see, kel on liikumisel abi vaja, näiteks eakas või ratastooliga liikleja. Neile on trammile pääsemiseks hädavajalik, et peatuses on platvorm.

MTÜ Ligipääsetavuse Foorumi juhatuse liikme Jüri Järve sõnul ei ole ilma platvormita trammipeatus ligipääsetav elektrilise ratastooliga liikuvale inimesele. "Tavaline ratastool pääseb kõrvalabiga sisse, aga see väljatõstetav kalle on väga suur ja ta on ohtlik," ütles Järve.  

Järve rääkis, et bussipeatustele pääseb hästi ligi linnades, kuid maapiirkondades on seis kehvem. Vaegkuuljate, vaegnägijate või pimedate tähtsad abivahendid on aga näiteks Tallinna bussipeatustesse paigutatud infotablood.

"Reaalaja infotablood bussipeatustes on liigendatud või ühendatud mingite nutisüsteemidega nii, et pime saab tegelikult peatuse piirkonnas infot ka oma kõrvaklappi läbi nutitelefoni, et millal üks või teine buss võib saabuda," ütles Järve.

Järve sõnul on elementaarne on, et bussipeatuses oleks ooteplatvorm, varikatus, valgustus ja istepink. Eesti jaamahoonetest puuduvad aga mujal Euroopas laialt levinud silmusvõimendid, mis on olulised suhtlemisvahendid vaegkuuljatele. "Kassas, müügikassas mikrofoni räägitav kõne võimendatakse selle seadme abil ja vaegkuulja saab selle selge puhtra kõne endale seadmesse sisse ja ta saab aru mida talle räägitakse."

Silmusvõimendi maksab 400 kuni 600 eurot. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse tõdes, et mitmed kohandused ei nõua väga palju raha. "Meie enda eesmärk võib-olla laiemalt oleks nagu see, et maksumaksja raha eest ostetavad teenused või mingite objektide rajamine ei oleks võimalik mingist kindlast kuupäevast, kui ligipääsetavus ei ole seal täielikult tagatud," märkis ta.

Mahuka analüüsi jaoks kaardistati kokku 767 transporditaristu objekti.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: