ÜRO toiduorganisatsioon on öelnud, et inimkonnal on jäänud korjata veel vaid 60 saaki. Sellest ennustusest on nüüdseks möödas juba mõned aastad, kuid agrokemikaalidel püsiv põllumajandus laastab endistviisi meie ökosüsteemide liigirikkust ja hävitab muldade viljakust. On selge, et intensiivpõllumajandus on halb loodusele ning ohtlik ka inimeste endi tervisele.

Põllumajanduses kasutatavad mürgid, sh pestitsiidid on inimese hormoonsüsteemi häirivad kemikaalid, mida meid ümbritsevas keskkonnas on aina rohkem – sh õhus ja toidus, aga nüüd paraku ka pea kõikjal vees.

Hormoonsüsteemi häirivate kemikaalide kahjulik mõju võib ilmneda juba üliväikestes koguste juures, põhjustades mitmeid tervisehäireid: vähki, viljatust, laste ja täiskasvanute rasvumist, diabeeti, käitumishäireid, kilpnäärme talitluse häireid jm.

Eriti ohtlik on kokkupuude nende kemikaalidega lootele, lastele ja teismelistele. Uuringud on näidanud, et neid ohtlikke aineid võib leida iga inimese verest ja isegi rinnapiimast.

Erinevate hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalide tekitatud kahju ulatub Eestis 1,5 protsendini SKT-st, mis on 239 eur inimese kohta aastas. Kokku lausa 374 miljonit eurot aastas. Euroopa Liidus tervikuna on aastaseks kahjunumbriks hinnanguliselt 163 miljardit eurot.

Kuid kuidas taastada kahanevat mulla viljakust ja vähendada inimeste kokkupuudet pestitsiididega? 

Teeme maherevolutsiooni!

Üheks pestitsiidide hävitustööd leevendavaks võimaluseks on mürgivaba põllumajanduse laiendamine ja mahetoodete kättesaadavuse parandamine Eestis.

Maailmaturul on nõudlus mahetoodete järgi tugevas kasvutrendis. Kui 2017. aastal oli turu mahuks pea 125 miljardit dollarit (sellest 40% Põhja-Ameerika ja 30% Euroopa), siis aastaks 2024 ennustatakse maheturu kasvu mahtu juba kahekordseks ehk 323 miljardile.

Me ei pea lihtsalt pealt vaatama, kuidas teistel hästi läheb. Eesti võiks ka ise sellest õitsengust kasu lõigata. Riiklikul tasandil mahetootmise soosimine võimaldaks põllupidajatel kasutusele võtta uusi tõhusamaid tehnoloogiaid ja kasvatada toodangu mahtu, alandada hinda ning ka eksportida.

Koolides ja lasteaedades võiks kohalik mahekraam välja vahetada mürkidega kasvatatud toidu. See teeks head meie laste tervisele ja annaks kohalikele toidutootjatele vajaliku kindlustunde mahetoorme kasvatamisega alustamiseks ja tootmise laiendamiseks.

Mahetoit jõuaks senisest tihemini inimeste ostukorvidesse, kui muudaksime selle hinna taskukohasemaks, alandades mahetoidu käibemaksu üheksale protsendile.

Et toit ei rikuks tervist

Ka Euroopa Komisjon on äsja vastu võtnud uue "Talust taldrikule" strateegia, mis võimaldab üleminekut kestlikule toidutootmisele, tagab toidujulgeolekut ja vähendab Euroopa toidutootmise ökojalajälge ning kaitseb kodanike tervist.

Euroopa Liidu toidutootmise ümberkorraldamiseks paneb strateegia paika kindlad eesmärgid, millega vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske 50 protsendi võrra.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) 2015. aasta järelevalve käigus tuvastati taimekaitsevahendite jääke 55 protsendis uuritud toidus. See tähendab, et üle poole Eesti inimese toidust sisaldab mürgiseid pestitsiide. Arvestades haigekassa vahendite suuri puudujääke, peaksime muutma oma toidutoomist selliselt, et inimeste lauale jõudev toit ei rikuks nende tervist.

Maailma tabanud koroonapandeemia on ka Eestis ilmsiks toonud meie toidutootmise kitsaskohad ja ühiskonna haavatavuse toidujulgeoleku kontekstis.

Kohaliku mahetootmise jõuline arendamine aitaks tõsta Eesti vastupanuvõimet tulevaste haiguspuhangute ja kliimakriisi suhtes. Ning ehk on just liigirikkust taastav maherevolutsioon see, mis avab senisest paremad perspektiivid kohalikele kogukondadele ja annab kindlustunde kiiresti muutuva majandusega maailmas?

Allikad