Nüüdseks aegunud parem-vasak skaala võeti kasutusse Prantsuse revolutsiooni ajal aastal 1789. Siis mõeldi vasakpoolsete all isikuvabaduste ja vaba ettevõtluse pooldajaid (tänapäeva mõistes liberaale) ja parempoolsete all aadliprivileegide hoidjaid (konservatiive).

19. sajandi lõpupoole lisandus politikasse sotsiaalne mõõde ja siis hakati vasakule paigutama töölisliikumisi, millest kasvasid välja kommunistid, sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Juba sellega sai parem-vasak skaala hägustatud, sest kommunistide ülipiirav suhtumine isikuvabadustesse sarnaneb äärmuskonservatiivide omaga - selles küsimuses said skaala otsad kokku.

Õieti on juba sellest ajast Lääne poliitikas kaks põhimõõdet: üks on suhtumine omandiküsimusse (eraomand ja igaühele oma versus ühiskondlik omand ja ümberjagamine) ja teine isikuvabaduste soosimise või piiramise mõõde.

Ühele skaalale paigutajad loevad vasakpoolseteks ümberjagamist ja sallivust pooldavaid poliitikuid ja parempoolseks vastupidiseid, kuid see käsitlus kubiseb vastuoludest.

Kaasaegne maailm on sedavõrd mitmekesisem, et keskkonna, majanduse ja ühiskonna vahelisi seoseid tajuvad rohelised ei mahu hästi sellelegi kaheldavale skaalale.

Inimese suhe looduskeskkonnaga, mis iseenesest ei ole ei parem- ega vasakpoolne, kuid omandab järjest suuremat tähtsust, nõuab ühiskonnaliikmetelt rohkem koostööd ja üksteisemõistmist kui konkurentsi - see on nii roheliste erakondade kui keskkonnaliikumiste aastakümnete pikkune kogemus.

Tõe huvides olgu öeldud, et tolles lihtsustatud käsitluses paigutab Euroopa Liidu parlamentaarne traditsioon rohelised liberaalide ja sotsiaaldemokraatide vahele ehk tsentrist veidi vasakule.

Arvestades üldlevinud stereotüüpe, polnud ma ka väga üllatunud, kui lugesin ERR-i portaalist Vabaerakonna liikme Kaul Nurme arvamuslugu "Roheliste eduvõimalusi takistab punasus". Tegemist on üsna tuttavlikke eelarvamustega ja visalt levitatavate müütidega, millel Eestimaa Rohelistega mingit pistmist pole. Nurme soovitust reaalellu paigutades tekib küsimus, miks Vabaerakond, mille programmis ei ole nõndanimetatud vasakpoolseid seisukohti, riigikogust välja langes?

Tõsi on, et rohelised peavad oma uuenduslikke ideid ja teadmisi meedia virrvarris paremini nähtavamaks tegema. Aga võtame mõned Kaul Nurme jaoks küsitavad roheliste seisukohad näitena ette…

Tasuta ravikindlustus

Tasuta ravikindlustus on roheliste kavandatuna mõeldud neile Eestis elavatele inimestele, kes peaksid kindlustatud olema, kuid mingil põhjusel pole. Ja see pole päris tingimusteta ning ajalise lõputa asi.

Ühiskonnale on selgelt kahjulik - ka rahaliselt - kui osade inimesteni ükski haiguste ennetuse meede ei jõua, kui nad ei tee mistahes põhjustel tööd või töötavad mustalt või on võimetud haiguse tõttu, millest puudub info või kui nad ei osale teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

Neid inimesi on suurusjärgus 50 kuni 80 tuhat. Me ei tea neist inimestest sisuliselt midagi. Tulemuseks on tihtilugu see, et me tegeleme tohutult suureks kuhjunud probleemipuntra tagajärgedega kõige kallimate erakorraliste vahenditega nagu EMO, päästeamet, politsei… Ja just nende inimeste toomine maksumaksjaks on ajutise tasuta ravikindlustuse ülesanne.

Koos individuaalse tööga peab ka selguma, miks sellisesse kindlustuseta olukorda jõutakse ja kas on rohtu seadusandluse või näiteks sotsiaaltöö tasemel, mis edaspidiselt selliste muredega inimeste arvu oluliselt vähendab.

Tegemist on seega nii väga pragmaatilise kui ka hummaanse ettepanekuga. Teada on, et iga ennetusse panustatud euro toob ravikulutuste vähenemise poole pealt tagasi mitu korda rohkem. Aga ennetusraha peab ka õige adressaadi leidma.

Käibemaks toiduainetele

Veel väidab Kaul Nurm, et sotsialistlik on roheliste lubadus alandada käibemaksumäära toiduainetele. Ka see väide on oma olemuses vale.

Roheliste lubadus puudutab vaid mahetoitu. Ja selle eesmärk on samuti täiesti pragmaatiline - kui me teeme mahetoidu hinnalt võrdsemaks, siis me loome turgu eelkõige just kohalikele mahetootjatele.

Ja selle eesmärk on Eesti mahetoidu tootmismahu kasv, tehnoloogia väljavahetamine efektiivsema vastu ning ühtlasi ekspordivõimekuse kasv, sest just mahedat toitu oodatakse üle kogu Euroopa. Muide, Eesti on üks väheseid riike Euroopas, mis kogu toidu nii kõrge käibemaksuga maksustab. Luksemburgis on toidu käibemaks 3 protsenti, Šveitsis 2,5 protsenti, Saksamaal 7 protsenti.

Kodanikupalk?

Ainuke koht, kus kodanikupalk töötab järjepidevalt pikka aega, on USA osariik Alaska - täiesti kapitalistlik paik.

Sotsialism eeldab ka riigi omandi ja otsuste ülimuslikkust, kodanikupalk rõhutab aga otsustusvabadust, sh ka ettevõtlusvabadust. Kodanikupalga eri vormide poolt on mitmed Nobeli majanduspreemia laureaadid, nende seas vägagi parempoolne Milton Friedman.

Seega pole kodanikupalgal sotsialismiga mingit olemuslikku pistmist. Lähemat infot saab, kui tippida netti märksõnad "basic income".

Taastuvenergia?

Rohelised toetavad Taastuvenergia 100 kava, milles maksumaksja raha kasutus on null ning milles oluline osa on inimeste endi loodud taastuvenergia tootmisühistutel. Ühistud on aga äriühingu vorm, millega kogu maailma vabad inimesed on harjunud toimetama põllumajandusest väga suurte pankadeni välja.

Muidugi liiguksime kiiremini majanduse fossiilenergia süstla otsast vabastamise poole, kui asjal oleks ka riigi ehk maksumaksja rahaline tugi taga nagu praegu on põlevkivil.

Euroopas on 100 protsenti taastuvenergiale üle läinud kaks Saksamaa liidumaad, Mecklenburg - Vorpommern (elanikke 1 650 000) ja Schleswig-Holstein (2 820 000) ning Alam-Austria (1 612 000) ja Norra (5 140 000).

Seega suudavad ka tööstuse mõttes arenenud piirkonnad, kus on rohkem elanikke kui Eestis, taastuvenergiale üle minna ja elada heaolult paremat elu kui Eestis.

Kanepi mõistlik reguleerimine

Kes vähegi on tähele pannud, see teab, et kanepi on kas meditsiinilisel ja/või muul eesmärgil legaliseerinud/reguleerinud vägagi kapitalistlikud riigid alates USA osariikidest, Saksamaast, Kanadast kuni maailma rikkaimate kodanikega Luksemburgini, mis on kaasa toonud terve majandusharu tormilise arengu.

Legaalse kanepituru maht oli eelmisel aastal 14,8 miljardit dollarit, aastaks 2024 on see tõenäoliselt 90 miljardit dollarit… Oluline on, et ka suur hulk raha on kuritegeliku maailma käest ära võetud. Riigid lõpetavad üksteise järel täiesti kasutu, tihti traagilise ja maksumaksjale tohutult kuluka narkovastase sõja ning varem põrandaaluselt liikunud raha maksustatakse.

Lisaks ravimiarendustele ja õlitootmisele toimub aktiivne teadus-arendustöö kanepipaberi, kanga, looduslikult lagunevate pakkematerjalide jm osas. Ja kanepi küsimus on vaid osa uimastipoliitika üldises reformimises eesmärgiga ravida ja aidata karistamise asemel.

ÜRO on viimase kolme aasta jooksul hakanud tunnistama represseeriva umastipoliitika ehk "narkosõdade" ülemailmset läbikukkumist ning soovitab riikidel leida teisi võimalusi.

Muudatused valimissüsteemis

Eestimaa Rohelised on Vabaerakonnaga ühel nõul selles, et valimissüsteem peab olema õiglasem.

Roheliste üldprogramm seab sihiks nimekirjameetodist loobumise üksiku ülekantava hääle kasuks, mis tagab selle, et enamiku valijate järjestatud eelistustest keegi ikka riigikokku pääseb.

Valimisprogramm täpsustab, et kompromisslahendusena teiste poliiiliste jõududega võib kõne alla tulla ka nimekirjameetodi juurde jäämine valimiskünnise kaotamise või valimisliitude lubamisega, nii nagu Kaul Nurm ette paneb.

Rohelisem ettevõtlus

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse edenemiseks on vaja tagada võrdsed konkurentsitingimused hargmaiste kontsernidega. See on küsimus, millest kõik parteid peale roheliste mööda vaatavad.

Globaliseerunud maailmas maksavad kõige vähem makse need, kel on võimalus kantida raha ühest riigist teise, maksta maksud seal, kus need on odavamad, või üldse mitte maksta, kui õnnestub ära kasutada valitsustevahelise infovahetuse puudulikkust.

Suurriikide majanduskriisi järgne hoiak, et strateegilise tähtsusega ettevõtteid (ehk suurpanku) ei lasta mingil tingimusel pankrotti minna, on juba otsesõnu taganemine turumajandusliku konkurentsi põhimõtetest ning kutse ärimaailma niigi kõige võimsamatele maksumaksja kulul parasiteerima hakata.

Rohkem rahva võimu ja vähem korporatsioonide mõju valitsustele ning valitsuste koostöö hiiglaslike maksupettuste ohjeldamiseks - see on agenda, mida saab teostada Euroopa Liidu tasandil, mitte ühes riigis eraldi. See agenda on detailselt sõnastatud Euroopa Rohelise Partei valimismanifestis ja lühidalt ära toodud ka Eestimaa Roheliste programmis.

Nii võiks jätkata kõigi teemadega ja kõik, kes roheliste valimisprogrammi on ka tegelikult läbi lugenud, saavad aru, et tegemist on selgelt uue, iga inimeste eneseteostust ja ettevõtlikust soosiva lähenemisega. Jah, loomulikult lähtume me kõige juures meie ühise elukeskkonna kaitsest, sest see on täiesti eksistentsiaalne küsimus.