Infoabi telefoninumber 1247 jääb ka eriolukorra järel küsimustele avatuks

Häirekeskus käivitas eriolukorra algusest terviseameti ettepanekul kriisinfotelefoni numbril 1247, millele helistades said inimesed eriolukorra kohta infot küsida. Eriolukorra järel jääb seesama number aga töösse ühtse infoabinumbrina riigis toimuva kohta.
Nüüd kui eriolukord on läbi saanud, saab jätkuvalt kriisiinfotelefon üle 500 kõne päevas, kus inimesed küsivad selgitusi ja täpsustusi jätkuvate piirangute kohta. Selle tõttu on häirekeskus otsustanud, et infoabi jaoks püsib number 1247 aktiivsena.
Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela ütles ERR-ile, et kuna häirekeskus teenindab praegugi erinevatel telefoninumbritel infot, siis on neil olnud juba mõnda aega plaanis koondada kõik info ühe numbri kaudu kättesaadavaks.
"Meie jaoks on oluline, et inimesel on meeles kaks numbrit: 112, kui tal on vaja kiiret abi ja kui tema elu või tervis on ohus. Kui tal on vaja informatsiooni riigi toimisega seotud küsimustes, siis ta saab valida 1247 ja me oleme esimeseks väravaks riigiga suhtlemisel," lisas Alvela.
Alvela sõnul võimaldab ühtse numbri alt töötamine luua ka edasisi IT-lahendusi, mille kaudu on võimalik küsimused ja vastused kiiresti edastada õigete osapoolteni. Edasine arendus võimaldab infotelefonil edastada inimestele infot kõige riigis toimuva kohta.
"Usun, et järgmisel aastal on erinevate riigiasutuste kohta käiv informatsioon, mida on võimalik 1247-st saada, oluliselt laiem," ütles Alvela.
Kuna eriolukorra ajal koolitati välja 180 vabatahtlikku, kellest paljud on avaldanud soovi infotelefonil töötamist jätkata, jääb häirekeskuse infoabi telefon töösse peamiselt vabatahtlike opereerituna.
Toimetaja: Kristjan Kallaste