Politsei soovitab hooldekodudele GPS seadmeid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Politsei.
Politsei. Autor/allikas: PPA

Alates läinud aastast kasutavad kaks hooldekodu oma klientidel GPS seadmeid, et vältida inimeste kaotsiminemist. Politsei soovitab lahendust ka teistele hooldekodudele.

Ebaseaduslikult lukustatud uksed ja loata antud rahustid on näited Eesti hooldekodude lähiminevikust. Samas taibatakse üha enam, et dementseid inimesi saab ka teisiti aidata. Vinni valla sotsiaaltööspetsialist Martin Kesamaa räägib inimestest, kes käivad hooldekodust poodi ja raamatukokku.

"Näiteks ühe meesterahvaga oli see teema, et tema mingil hetkel otsustas koju minna, mis asus ca 60 kilomeetrit eemal. Ja siis ta hakkas mööda teed vantsima," rääkis Kesamaa.

Aga meesterahvaga oli kaasa pandud GPS seade, mis tähendas, et tema teekonda võis kaardi peal jälgida.

"Kuna oli hea ülevaade, et kus ta liigub, siis lasime tal täiesti rahumeeli toimetada ja jalutada," sõnas Kesamaa.

Martin Kesamaa räägib ka elupõlisest metsavahist, keda sugugi metsast eemale ei saanud hoida.

"Kui tal on see suur kirg ja eluaeg on ta korjanud marju ja seeni, siis palun väga, mingu ja korjaku. Aga kui ta nüüd teatud kell ei tule tagasi metsadest, mida ta ise teab suurepäraselt, aga mida meie töötajad ei tea, siis me saame kiiresti tegutseda," tõi Kesamaa näite.

Politsei: inimene tuleb leida võimalikult kiiresti

Rakvere politseijaokskonna piirkonnavanem Kristi Rist räägib Vinni valla lahendusest ülivõrdes ja soovitab seda ka teistele hooldekodudele.

"See on esmane vahend, millega me saame inimese heaolu ja turvalisuse tagada," sõnas Rist.

Tänavu on Lääne-Virumaal otsitud juba kümmet hooldekodust lahkunud inimest, ja mõnda inimest on otsitud juba mitu korda.

"Enne, kui üldse välja minnakse, kogub politsei inimese kohta infot. Kuidas ta tervis on, kui palju ta on võimeline kõndima, kas tal on rohud kaasas. Kõikvõimalikud sellised asjad, mis aitaksid meil aimata, millisel maastikul ta võib liikuda, kui palju ta saab ise liikuda, kas ta peab transporti kasutama, kas tal on lähedal tuttavaid, sugulasi. Ja vastavalt sellele hakkabki politsei isikut otsima," lausus Rist.

Kõik hooldekodude elanikud, kes tänavu Lääne-Virumaal kadusid, leidis politsei õnneks üles. Niisamuti leiti üles maikuus Tapa Pihlakodust lahkunud naisterahvas. Mitut hooldekodu pidava Viru Haigla Aktsiaseltsi juhatuse esimees Kadri-Ann Tivas räägib, et naine soovis minna kartuleid maha panema.

"Tal oli suur mure selles osas ja siis ta läks ära. Aga me saime ta tõesti kätte ja me saime aru, et kuidas me peaksime oma territooriumi natukene paremini turvama, et selliseid asju rohkem ei juhtuks," sõnas Tivas.

Kadri-Ann Tivase sõnul on ka Pihlakodu GPS seadmetest huvitatud. Hiljuti käis ka ise Rootsis kogemusi hankimas.

"Inimestel on seal väga morernsed ja asjalikud käekellad, mis ütlevad GPS seadmega, kus kohas klient parajast asub. Sellist lahendust oleks ilmselgelt Eestile väga vaja. Ja üle maailma on praktikat alates GPS seadmega varustatud sisetaldadest kuni tõesti peene käekellani," ütles Tivas.

Ministeerium: inimene peab ise nõus olema

Kadri-Ann Tivas tõdeb, et niisugused süsteemid on paraku päris kallid ja pärast koroonakulude kandmist tuleb ettevõttel investeeringud edasi lükata. Tegelikult sai ka Vinni vald GPS seadmete ostmiseks tuge. Sotsiaalministeertium jagas 26 hooldekodule 1,5 miljonit eurot just selleks, et hooldekodusid dementsetele inimestele kohandada.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Rene Randver ütleb, et suurem osa taotles raha muuhulgas mõne tehnoloogilise lahenduse jaoks.

"Need võivad olla sellised automaatsed liikumis- ja jälgimissüsteemid, häirenupusüsteemid, lisaks ka kukkumisandurid ja nutikad valgustus- ja läbipääsusüsteemid," ütles Randver.

Rene Randver tõdeb, et GPS seadmete kasutamist on Eestis veel küllalt vähe arutatud ja ka selle õiguslik külg on üsna lahtirääkimata. Näiteks, mis inimese õigusi rohkem piirab, kas see, kui uks või värav tema ees lukku keeratakse või see, kui hooldekodu pidevalt ta asukohta näeb.

"Ma usun, et me peamegi tegelikult need rahvusvahelised juhtnöörid ja head praktikad kokku panema ja mõtlema. Ma usun, et see on suuresti juhtumipõhine, et kuidas inimese heaolu oleks paremini toetatud. Seepärast ongi hästi oluline, et seda ei otsustataks vaakumis omaette," lausus Randver.

Rene Randver lisab, et kindlasti ei tohi hooldekodu klienti mingi seadme abil jälgida ilma, et ta ise või tema eestkostja sellega nõus oleks. Randver tuletab ka meelde, et kõikvõimalikud häire- tõkestus- või jälgimisüsteemid on ainult üks osa lahendusest. Oluline on teha kõik võimalik, et inimene ei sooviks hooldekodust uitama minna. Selle peale on mõeldud ka Vinni vallas. Martin Kesamaa märgib, et mõned inimesed kipuvad siiski kogu aeg koju.

""Et isa rakendab hobuse ette ja varsti ma lähen," räägivad nad ja siis näiteks ongi üks idee tekitada bussiootepaviljon. Nad hommikul siis lähevad, istuvad seal ja ootavad, et buss tuleks," rääkis Kesamaa.

Kesamaa sõnul sõltub palju sellest kui palju hooldekodu ise lahendusi otsib. Kadri-Ann Tivas märgib et lisaks füüsilisele keskkonnale on väga tähtis ka see, mida inimestega tehakse.

"Varakevadel võtsime kaks jänest endale. Ja nende loomadega toimetamine on äärmiselt populaarne just dementsete seas. Neil kahel jänesel pea peal praktiliselt karvu ei ole, nad on nii ära paitatud," sõnas Tivas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: