Kui märtsis puhkes Eestis koroonakriis, siis panime oma riigi sisuliselt täiesti lukku. Teise laine puhul üritab valitsus seda vältida. Kui aga ühe stsenaariumi järgi võib sügisene puhang tulla suurem, siis kuidas seda ohjeldada leebemate meetmetega?

Võimaliku teise laine mastaap ja stsenaarium sõltub kahest faktorist. Esiteks, kui ettevaatlikult inimesed viiruse suhtes käituvad ja teiseks, kui tõhusalt Eesti ning meie naaberriigid selle ohjeldamisega tegelevad. Teine faktor pole aga inimkonna teha.

"Selliste haigusetekitajate sisse on programmeeritud muutus ja see annab haiguse nakkusetekitajale sellise leviku eelise, kui ta muutub ja kohaneb paremini inimese organismis püsima, paljunema ja levima," ütleb terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar tõdeb, et sellised haigused esinevad rohkem just sügisesel või talvisel perioodil, kuid prognoosimine on keeruline.

"See on jah tõenäoline. Kas nad kulgevad raskemalt või kergemalt, seda on väga raske praegu öelda. Kui me vaatame kasvõi neid mudeleid, mis proovisid praegust perioodi ette ennustada kuude viisi, ja ma räägin rahvusvahelistest mudelitest, siis missugune ennustas alla ja missugune ennustas üles," viitab Lutsar.

Kuna esimene puhang on üle elatud, siis on praeguste teadmiste põhjal võimalik ka teist lainet ennetada, et enam ei peaks kogu riiki lukku panema. Terviseameti plaan uue koroonakriisi ärahoidmiseks näeb kõigepealt ette meditsiinisüsteemi ettevalmistamist ehk näiteks infektsioonikontrolli tugevdamist ja riigi kaitsevahendite varu suurendamist.

"Konkreetne ettepanek on riigi tervishoiuvaru suurendamine, et seal oleks kahe kuu isikukaitsevahendite ja ravimite varu olemas tervishoiusüsteemi jaoks," toob Kadai esile uue plaanitava põhimõtte.

Edasi jätkatakse laialdast testimist ning individuaalkollete elimineerimist.

"Kui tuleb uus laine, siis me püüame olla rohkem fokusseeritud, et kui näiteks on puhang Tallinna linnas, siis ilmselt ei pea veel Haanja kooli kinni panema. Esimene eesmärk on muidugi saada kõik juhud teada, neid jälgida, nad võtta rajalt maha, et nad oleks koduses isolatsioonis," selgitab Lutsar.

Kui aga lokaalselt ei õnnestu viirusele pidurit panna ja olukord väljub käest, tuleb alustada esimeste piirangutega. Esimesena soovitab terviseamet hooldekodude ja haiglate külastuspiiranguid, kus viiruse risk on kõige suurem. Sealt edasi rahvarohked kohad nagu meelelahutusasutused ja kaubanduskeskused.

"Me mõtleme väga hästi läbi, mis on mõttekas kinni panna ja mis on vähem mõttekas kinni panna. See on pidude ja seltskondade haigus, nii et igaüks võib siis ise järeldused teha, missugused on esimesed asjad, mis ilmselt mingisugused piirangud saavad. Maskide propageerimine, kui haigus läheb suuremaks, võib-olla maskide kohustuslikuks tegemine teatud kohtades," loetleb Lutsar.

Kuna lapsed teadaolevalt haiguse riskirühm ei ole, siis haridusasutuste täielikku sulgemist ja uuesti distantõppele üleminekut ei peeta enam vajalikuks.

"Ei ole ilmselt mõtet kõiki koole, lasteaedu, ülikoole teisele režiimile korraga viia üle Eesti. Ikkagi peab vaatama seda, kus siis täpselt ja mis parajasti toimumas on ja kas on vaja siis üks kool kinni panna, ühe kooli mingisugune osa, mõni teine haridusasutus, et pigem ikkagi läheneda sedapidi. Ei ole mõtet teha selliseid ülereageerivaid pingutusi, olles juba palju targemad, kui me olime kaks või kolm kuud tagasi," möönab haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

Üle tuhande õpilasega Ülenurme Gümnaasium direktor Olev Saluveer pooldab samuti üksijuhtumitele eraldi reageerimist. Saluveeri sõnul on nende kool aga vajadusel uuesti valmis e-õppele üle minema ja lisab, et pärast esimest lainet vajasid järeleaitamist vaid üksikud õpilased.

"No meil on see kogemus olemas 13. märtsist, kui oligi kahtlus ühel õpilasel ja seetõttu panime terve kooli kinni. Vald otsustas, et terve kool kinni, aga mitte teisi koole vallas. Meie suure kooli puhul, kus on 1060 õpilast ja väga tihedalt õpilased suhtlevad, on sööklas koos, koridoride peal koos, peame me terve kooli kinni panema, kui üks õpilane on haigestunud," leiab Saluveer.

Laidmets arvab, et samamoodi saab avada ka ülikoolid, kus on võimalikule koldele lihtsam reageerida.

"Nagu me nägime ka siin Tartus, kui olud juba leevendusid ja siis seesama nii-öelda ühiselamujuhtum oli, et tegelikult on võimalik väga kiiresti reageerida ja väga kiiresti kontrolli alla saada olukorda. On siiski veidi rohkem võimalusi selliseks paindlikumaks tegutsemiseks, inimesed on ikkagi täiskasvanud," ütleb Laidmets.

Kui kehvasti lööb võimalik teine laine meie majandust, pole teada, aga selge on see, et mida vähem on piiranguid, seda säästlikum ettevõtlusele.

"Milline on selle teise laine mõju, see sõltub kindlasti sellest haiguspuhangu mahust ja kui palju ta tagasi tuleb ja teiseks sõltub ka sellest, et kas valitsus nüüd augustis-septembris võtab vastu veel ühe lisaeelarve, veel mingite täiendavate meetmetega. Me ei tea isegi seda täna, seda ei ole veel poliitikud otsustanud," juhib Tartu Ülikooli majandusteadlane Raul Eamets tähelepanu.

Eamets arvab, et suurem töötuskriis võib olla alles ees, sest praegu hoiab töötukassa töötute arvu kunstlikult kontrolli all.

"Omaette probleem on, et mis siis juhtuma hakkab, kui need töötukassa meetmed ükskord ära lõppevad ja siis me näeme tegelikult pilti, kui paljud firmad tegelikult inimesi koondama hakkavad,"lisab Eamets.

Uusi piiranguid ja teist kriisi ei saa ennetada aga ainult riiklikult tasemel.

"Kui inimesed ikkagi haigena püsivad kodus, kui nad pesevad käsi, hoiavad piisavalt distantsi, kui meil on nakkushaiguse leviku periood, siis teenus ju tegelikult saab edasi toimida. Nakkusohutus on viidud miinimumini ja puudub ka tegelikult vajadus nüüd seda riigi tasandil öelda, et seda teenust ei osutata," leiab Kadai, et majandust nii totaalselt sulgema ei pea.