Valitsus toetab Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Päikesepaneelid.
Päikesepaneelid. Autor/allikas: ERR

Valitsus kinnitas neljapäeval kabinetinõupidamisel Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

Peaminister Jüri Ratas ütles pressiteate vahendusel, et Eesti toetab aastaks 2050 Euroopa Liidu ülest kliimaneutraalsuse eesmärki. "Roheline kokkulepe annab meile viisi, kuidas selle eesmärgini jõuda. Tegemist on pea kõiki poliitikavaldkondi katva raamistikuga, kus keskkonnateemade kõrval on suur rõhk ka sotsiaalsel ja majanduslikul poolel," lisas Ratas.

Sotsiaalmeediasse tehtud postituses selgitas peaminister, et Euroopa Komisjoni pakutud tegevuskava ja sellega kaasnev kliimaseadus annavad ühtse viisi ning head võimalused kokkulepitud eesmärgini jõudmiseks – aastaks 2050 kujuneb Euroopa Liit kliimaneutraalseks.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on Eesti huvi liikuda innovatsiooniga kaasa ja leida uusi perspektiive Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, investeeringute mahu suurendamiseks ning võimalusteks taastuvenergiale üleminekul. "Üks Eesti jaoks oluline valdkond on vesiniku- ja muude taastuvenergia ja -kütuse põhiste tehnoloogiate arendamine. Minu hinnangul on vesinik kindlasti üks tulevikulahendusi ning usun, et juba kümne aasta pärast võiks vesinikulahendused nii Eestis kui ka Euroopas väga edukalt toimida," lausus Kokk.

Eesti toetab 2050. aasta Euroopa Liidu ülese pikaajalise kliimaneutraalsuse raamistiku seadmist Euroopa kliimaseaduses. Samas Euroopa Liidu ülese 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamisele peab valitsuse hinnangul eelnema põhjalik liikmesriikide ja sektorite analüüs.

Eesti hinnangul vajavad enim investeeringuid energia- ja transpordisektor, kuna kliimaneutraalsusele üleminekul on oluline tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Suurt potentsiaali näeb Eesti näiteks meretuuleparkides, mis on hea võimalus taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks just Põhja-Balti piirkonnas. Samuti on valitsuse hinnangul vaja toetada innovaatiliste lahenduste väljatöötamist, rohetehnoloogiate arendamist ning alus- ja rakendusuuringuid. Fookus tuleks valitsuse hinnangul suunata ka tulevikutehnoloogiate rakendamiseks ja kasutamiseks ning vajalike oskuste arendamisele. Eesti tähtsustab ka keskkonnahariduse olulisust ja roheteemade faktipõhist käsitlemist.

Eesti seisukohtades tuuakse välja sedagi, et detsembris avalikustatud esialgne Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava võtaks arvesse ka COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi ja selle mõjusid. Valitsus lisas, et kriisist väljumise tegevused peavad olema kooskõlas EL-i pikaajaliste kliimaeesmärkidega ja ringmajanduse põhimõtetega.

Rohelise kokkuleppe näol on tegemist Euroopa Komisjoni pakutud tegevuskavaga, mis kirjeldab tegevusi kõigis seotud valdkondades: transport, energeetika, põllumajandus, teadus, EL-i globaalne roll jne. Euroopa kliimaseadus on määruse eelnõu, mis kuulub Euroopa rohelise kokkuleppe paketti ja mille eesmärk on kehtestada kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: