Euroopa Liit on võtnud eesmärgi saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Neil piirkondadel, mida üleminek mõjutab rohkem, seisavad ees põhjalikud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused ning nendele pakutakse õiglase ülemineku mehhanismi kaudu nii rahalist kui ka praktilist abi, teatas Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et euroliitu ootab ees pöördeline üleminek. "Selleks et keegi ei jääks kõrvale, toetame oma kodanikke ja piirkondi, kellel tuleb selle protsessi käigus teha suuremaid jõupingutusi. Roheline kokkulepe eeldab suuri investeeringuid, mis meil on kavas muuta võimalusteks. Täna esitatud kava abil võetakse kasutusele vähemalt triljon eurot. See näitab meile teed tulevikku ja vallandab roheliste investeeringute laine," rääkis ta.

Investeerimiskava järgi tehaks järgmisel kümnel aastal vähemalt triljoni euro väärtuses "kestlikke investeeringuid". Erasektori investeeringuid aitavad lisaks Euroopa Investeerimispangale kaasata ELi eelarvest kliima- ja keskkonnameetmetele eraldatavad vahendid, mille osakaal eelarves on suurem kui kunagi varem, teatas komisjon.

Lisaks soodustab euroliit avaliku ja erasektori investeeringute kaasamist ja ümbersuunamist. Finantssüsteemi keskmes hakkab olema niinimetatud kestlik rahastamine, mis pakub vahendeid ja võimalusi investoritele.

Kava järgi soodustab EL keskkonnahoidlikke riigihankeid ja eelarvestamist ning soovib lihtsustada õiglase ülemineku piirkondadele antava riigiabi heakskiitmise menetlust.

Euroopa Komisjon toetab omalt poolt avaliku sektori asutusi ja projektiarendajaid kestlike projektide kavandamisel, väljatöötamisel ja elluviimisel.

Toetusraha fossiilkütusest sõltuvatele piirkondadele

Õiglase ülemineku mehhanismi kaudu pakutakse sihtotstarbelist abi, et tagada 2021.–2027. aastal vähemalt 100 miljardit eurot majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks piirkondades, mida üleminek mõjutab kõige rohkem.

Mehhanismi kaudu rahastatakse investeeringuid, mille eesmärk on abistada fossiilkütuse väärtusahelast sõltuvaid töötajaid ja kogukondi. Eestis on taoliseks piirkonnaks Ida-Virumaa.

Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest peamisest rahastamisvahendist: esiteks luuakse õiglase ülemineku fond, kuhu eraldatakse ELi vahenditest 7,5 miljardit eurot lisaks summadele, mis on juba ette nähtud komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta. Raha saamiseks peavad liikmesriigid komisjoniga koostöös määrama kindlaks abikõlblikud territooriumid ning võtma kohustuse eraldada lisaks sama suure summa Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ning täiendama seda veel oma ressurssidest. Kokkuvõttes tehakse kättesaadavaks 30–50 miljardit eurot.

Fondist antakse toetust peamiselt piirkondadele, näiteks muutuval tööturul vajaminevate oskuste omandamiseks ning uute majandusvõimaluste loomiseks. Samuti toetatakse investeeringuid üleminekuks puhtale energiale, näiteks energiatõhususe valdkonnas

Teiseks luuakse InvestEU programmi sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava, mille abil kaasatakse kuni 45 miljardit eurot investeeringuid. Kavaga meelitatakse ligi erainvesteeringuid piirkondade toetuseks ja uute majanduskasvuvõimaluste loomiseks.

Kolmandaks hakkab tööle avaliku sektori laenurahastu, mida rakendatakse koos Euroopa Investeerimispangaga ning millel on ELi eelarve tagatis. Selle abil kaasatakse 25–30 miljardit eurot investeeringuid. Rahastust pakutakse avaliku sektori asutustele laenu näiteks selleks, et teha investeeringuid kaugküttevõrkudesse ja remontida hooneid.

Raha Eesti põlevkivisektorile

Komisjon loodab paljuski finantsvõimendusele. Ettevõtetele ja investoritele pakutakse soodsaid laene, garantiisid. Samuti vaadatakse üle riigiabi reeglid, et liikmesriigid saaksid rohelisemaks muutumisele ise julgemalt kaasa aidata.

Erilist tähelepanu pöörab komisjon vaesematele piirkondadele, kus rohepööre võib tekitada pingeid. Rääkides 100 miljardilisest õiglase ülemineku fondist Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans vähemalt korraks ka Ida-Virumaa peale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me saadame sõnumi söekaevuritele Austrias, Lääne-Makedoonias ja Silesias, turbakaevandajatele Iirimaal, põlevkivist sõltuvatele Baltimaadele ja paljudele teistele. Me teame, et teil seisab ees järsem tee kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Vähemalt 100-miljardiline õiglase ülemineku mehhanism on lubadus, et Euroopa Liit toetab teid sel üleminekul," rääkis Timmermans.

Euroopa Komisjoni kõneisik Vivian Loonela ütles, et see on uus raha, mille komisjon paneb lauale ja mille eest tahetakse näha, kuidas saab aidata Eesti põlevkivisektorit. "Kuidas saab aidata majandust, inimesi koolitada, kogu regiooni majanduslikult paremini järjele aidata," ütles Loonela.

Selleks, et komisjoni roheline plaan õnnestuks, peavad seda toetama liikmesriikide valitsused. Läbirääkimised liidu mitmeaastase eelarve üle on alles hoogu kogumas ja näiteks Poola ei ole seni kliimaneutraalsuse saavutamist toetanud.