Teadlane: Euroopa kliimapoliitika hakkab Eestis mõjutama ka põllumajandust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Meelis Pärtel

Euroopa Liidu kliimapoliitilised algatused hakkavad Eesti põlevkivisektori kõrval mõjutama ka siinset põllumajandust, usub Tartu Ülikooli keskkonnateadlane Aveliina Helm.

"Ma arvan, et üks suur valdkond võiks olla seotud maakasutuse, põllumajanduse ja toidutootmisega. Toidu tootmine on peapõhjus elurikkuse kaol ja ökosüsteemis tänase kollapsi põhjustaja. See tuleb ümber struktureerida. Aga peaks ütlema, et see võib olla veelgi keerukam kui energiasektori ümber kujundamine," rääkis Helm, kes on ka Valitsustevahelise elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) ekspert, Euroopat ja Aasiat hõlmava aruande autor, teisipäeval "Vikerhommikus".

"Tänaseid põllumajanduse ja toidutootmise võtteid tuleb muuta loodussõbralikumaks. Sellel saab kindlasti fookus olema ja ma loodan, et see kajastub kohe ka (Euroopa Liidu - toim.) uue perioodi põllumajanduspraktikates. Näiteks on plaan suunata 40 protsenti ühtse põllumajanduspoliitika vahenditest kliima ja elurikkuse meetmetele alates aastast 2021 ja see kindlasti annab märku tänaste põllumajanduse suurtootjate valikutes oma praktikates," lisas Helm.

Helm ütles, et Eesti põlevkivitööstusele EL-i Roheline kokkulepe "eriti pikka pidu ei ennusta". "Üks osa sellest kokkuleppest on sotsiaalse õigluse komponent ja õiglase ülemineku fond, mis peaks leevendama selliste riikide ja piirkondade vajadusi, kus on vaja suurt üleminekut ühelt tootmiselt teisele, näiteks energiatootmises. Ja kus täna kivisöest või näiteks põlevkivist sõltuvad regioonid saaksid võrdlemisi valutult regioonidele ja inimestele üle minna. Selles valguses mina tegelikult küll ei näe, kuidas saab üldse mõelda põlevkivienergeetikast, just energeetika osast selles põlevkivis kui tulevikusuunast," rääkis ta.

"Need trendid on täna väga selged. Esiteks see teema ei kao ära, vaid läheb iga aastaga üha tugevamaks ja Eesti satub siin kahvlisse, kui me hakkame investeerima teises suunas," tõdes teadlane.

Lisaks muutub kogu investeeringute fookus oluliselt. "Ma mõtlen, kuidas seda inimestele selgitada - põhiline vajadus, millest see lepe on sündinud, on selline, et kliima ja elurikkusega seonduvad teemad peavad igas valdkonnas saama esimeseks tegevuseks - et kas see tegevus, mida me nüüd plaanime, on kooskõlas säästva arengu eesmärkidega ja nende eesmärkidega, mida me tahame saavutada," selgitas ta Euroopa Liidu suundumust saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus.

"Kui niimoodi hakata mõtlema, siis peab aru saama, et ükspuha, mis asja me plaanime, me peame selle komponendi arvesse võtma. Nii, et ükski tegevus, mida me täna kavatseme, ei saa enam sama moodi edasi minna. Peab hakkama teist moodi mõtlema," rääkis Helm ja avaldas lootust, et Roheline kokkulepe viib lõpuks selleni, et elurikkuse ja kliima teemad põimuvad igasse valdkonda.

Kommenteerides poliitikute valmisolekut kliimateemadega sisuliselt tegeleda, leidis Helm, et alati ei olda selleks veel valmis. "Ma arvan, et siin on kaks põhjust. Esiteks ei ole poliitilisel tasandil mõistetud olukorra pakilisust, et tõepoolest on väga kiire. Ja teiseks mulle tundub, et vähemalt siin Eestis poliitilisel tasandil arvatakse, et tegemist on mööduva teemaga - et see on praegu Euroopa Liidus moes, teevad siin selliseid rohelisi leppeid, vaatame, kuidas meie siin kaasa läheme ja kosmeetilisi muutusi teeme, et oma asjad vastaksid sellele," rääkis ta.

Keskkonnateema läheb iga aastaga aina tugevamaks ja pakilisemaks ka poliitilisel tasandil, usub Helm. "Selles ma olen täiesti kindel, et ühel hetkel ka need, kes täna on äraoleval seisukohal ega mõtle sellest midagi, siis ühe hetkel jõuab see poliitilisse reaalsusesse ka neile kohale. Aga see tähendab loomulikult seda, et kogu selle kemplemise käigus, mis täna käib, me kaotame palju aega. Ja teiseks on tõesti suur oht rohepesu rakendusteks, kus hüpatakse sellistesse lahendustesse, mis on mugavad, mis on meele järgi, aga ei pruugi sugugi olla kõige otstarbekamad," rääkis ta.

Küsimusele, mis juhtuks, kui mitte midagi teha, vastas Helm: "Mitte midagi tegemine on erakordselt kallis. Nii rahaliselt kui ka selle poolest, misssuguseks meie elukeskkond, sotsiaalne ja kogu riigi turvatunne muutub. Kliimamutused ja elurikkuse kadu ei too Euroopale ega ka meie riigile ühtegi positiivset aspekti, vaid seab meid ohtu - just läbi riikidevaheliste võimalike konfliktide, rändest rääkimata. Sellest, et väga tõenäoliseks muutuvad aastad, kus suured põuad vahelduvad üleujutustega, kasvavad ohud meie ühiskondadele," rääkis Helm.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: