"Raha [jagamine] ei ole ammu enam põhiküsimus. Selleks on küsimus, kuidas Euroopa Liit kui üks majandusblokk tagab oma konkurentsivõime või kas selle asemel tegeletakse hoopis mingite arusaamatute pseudoeesmärkidega, millest viimane näide on hiljuti avaldatud vesinikustrateegia," rääkis Anvar Samost.

Teiseks on aga oluline, kuidas toimib Euroopa Liit on liikmete julgeoleku tagajana, leidis Samost. "Näiteks suhted Hiinaga - kuidas vaadata Hongkongi Pekingi võimu alla toomist või uiguuride tagakiusamist. Euroopa Liit on olnud neis küsimustes väga loid, tahtmatu midagi teha," tõdes ta.

Sellele lisas Toomas Sildam Atlandi-üleste suhete aspekti, Euroopa suhted Ameerika Ühendriikidega.

Samost märkis sellega seoses Nord Stream 2 gaasitoru ehitamist, mida USA tugevalt vastustab ning mille ehitajate suhtes on lubanud sanktsioonid kehtestada. "See väga veider situatsioon aina tsementeerub - USA ütleb, et palun ärge tehke seda, sest on põhimõtteliselt see Venemaa toetamine. Aga Saksamaa paneb kõrvad kinni," rääkis ta.

Samost lisas ka, et raha on nii Euroopas kui ka terves maailmas piisavalt, kuid selles peitubki oht, et trükitav raha koguneb kasvavalt varade hindadesse, millega kasvavad veelgi lõhed ühiskonnas.