Ekspert rohelisest kokkuleppest: see on tugev sõnum ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lauri Tammiste
Lauri Tammiste Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Euroopa Komisjoni kolmapäeval avaldatud tegevuskava Euroopa Liidu majanduse ja kogu ühiskonna kliimaneutraalseks muutmiseks 2050. aastaks on jõuline samm, leiab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste.

"Ma arvan, et see on märgiline ja väga tugev sõnum," kommenteeris Tammiste Euroopa rohelise kokkuleppe algatust.

Tähelepanuväärne on ka see, et kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kava kolmapäeval tutvustas, siis kõrvuti keskkonnateemaga rõhutas ta ülemineku majanduslikku aspekti, märkis Tammiste.

"Väga oluline on see, kuidas von der Leyen seda küsimust näeb, et ühelt poolt me räägime emissioonide vähendamisest ja kliimamuutuste pidurdamisest, aga teiselt poolt, et kõige selle taga on ka Euroopa konkurentsivõime," rääkis keskkonnaekspert. "Siin öeldakse, et esitatakse ka majanduskasvu strateegia. See vist ongi ainuvõimalik, et ei esitata ainult keskkonnanõudeid, vaid pakutakse ka majandusele välja, et kuidas on võimalik edasi minna," lisas Tammiste.

Küsimusele, kuidas algatus Eestit mõjutab, viitas Tammiste meie suutlikkusele kiiresti reageerida, olla paindlik ja hästi kohanev. "Kui me vaatame 2020. aasta kliima-energeetika eesmärke, siis Eesti on need juba täitnud. Ka 2030. aasta eesmärkide täitmiseks on Eestil võrreldes paljude liikmesriikidega üpris head eeldused," rääkis ekspert.

Samas on Eestis saastav põlevkivitööstus, millega tegelemine nõuab rohkesti ressursse, kuid sarnaste piirkondade abistamiseks ongi Euroopa Komisjon välja pakkunud õiglase ülemineku fondi, millest saavad sellised regioonid toetust küsida, märkis Tammiste.

"Ma arvan, et Eesti strateegiline huvi oleks, et see toetaks investeeringuid üleminekuks ja väljumiseks fossiilenergeetikast. Sinna juurde rõhutatakse, et ei pakuta mitte ainult raha, vaid ka nõustamist," selgitas Tammiste.

Lisaks on von der Leyen lubanud esitada ka mehhanismi, mis tegeleks niinimetatud süsinikulekkega ehk Eesti ja teiste Balti riikide puhul olukorraga, kus siin toodetud elektrienergia ei ole kõrgete keskkonnanõuete tõttu konkurentsivõimeline võrreldes Venemaalt imporditud odava elektriga, rääkis ekspert. 

Rääkides investeerimisvajadustest, mis Euroopa Komisjoni hinnangul on 1,5 protsenti SKT-st aastas ehk umbes 260 miljardit eurot Euroopa Liidus, märkis Tammiste, et umbes samas suurusjärgus summad olid esitatud ka tema juhitud keskuse hiljuti avaldatud raportis.

"Kliimaneutraalsuse analüüsis, mille tegime riigikantselei tellimusel ja mida valitsusele tutvustati oktoobris, jõudsime suhteliselt sarnastele järeldustele - ka meie hindasime, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks tuleb investeerida keskmiselt kahe protsendi kandis," rääkis Tammiste. "Aga tegelikkuses ei Eesti ega Euroopa alusta nullist, väga paljusid asju juba tehakse - kui räägime näiteks hoonete renoveerimisest, energiaefektiivsus parandamisest tööstuses, ühistranspordi keskkonnasõbralikumaks muutmisest, siis seda juba nagunii tehakse," selgitas ta.

"Lihtsalt, mida nii Eestis kui Euroopa tasandil on vaja teha, on vaja panna ühelt poolt tempot natuke juurde kõikides nendes valdkondades ja teiselt poolt tuua kliimaneutraalsuse aspekti tugevamalt sisse. Ehk et see ei ole see, et me alustame täiesti nullist," lisas ta.

Lisaks on ju EL-i riigid leppinud juba kokku vähendada 2050. aastaks emissioone 85 protsendi võrra, mis tähendab, et sellesuunalisi tegevusi juba tehakse, tõdes ta.

Kliimaneutraalsuse saavutamieks vajalikke investeeringuid ei takista aga sageli mitte rahapuudus, sest kapitali, mis otsib investeerimisvõimalusi on päris palju on nii globaalselt kui Euroopa tasandil, ütles Tammiste.

"Pigem on küsimus, kas liikmesriigid on loonud soodsad investeerimistingimused ja keskkonna. Sageli pidurdavaks just see, et meil on seadusandlikud või administratiivsed või planeeringutega seotud piirangud," lisas ta ja tõi näiteks meretuuleparkide rajamise takistused Eestis, kus on olnud probleemiks looduskaitse või planeeringutega seotud takerdumised, mitte kapitalipuudus.

"Ma arvan, et ka muudes valdkondades, mitte ainult energeetikas, vaid energiatõhususes, hoonete puhul on pigem küsimus selles, kuidas luua väga hea regulatiivne raamistik, selleks et need investeeringud saaks toimuda, tõenäoliselt kapitali puuduse taha asi ei jää," leidis Tammiste.

Küsimusele, kuidas algatus tavaliste inimeste elu võiks hakata mõjutama, vastas Tammiste, et see peaks andma inimestele tugevama signaali nende tekitatavast ökoloogilisest jalajäljest.

"Kui täna näiteks lennundus ja merendus ja mitmed sellised sektorid ei ole nii tugevalt kliimaraamistikus sees. Võib päris kindel olla, et tasapisi liigume sinnapoole, et kõik need sektorid, mis täna veel ei ole kaetud kliimaraamistikuga või kauplemissüsteemidega tõenäoliselt liiguvad sinna alla," rääkis Tammiste.

"Aga mis puudutab kliimaneutraalsust, siis ma arvan, et Eesti valitsus saab paljuski otsustada, kuidas julgustada keskkonnasõbralikke investeeringuid, kui energiatõhusad on kodud, milles me elame, milliste transpordivahenditega sõidame või kas sõidame autoga või ühistranspordiga," rääkis Tammiste.

"Meie enda kliimaneutraalsuse analüüs näitas, et väga mitmed nendest tegevustest, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, tähendavad tegelikult majanduslikku säästu. Aga selleks tuleb investeerida," ütles Tammiste. "Aga täna millegipärast neid ei tehta - ühelt poolt on see võib-olla teadlikkuse küsimus, teiselt poolt võib-olla napib oskusi ja teadmisi. Näiteks kui palju meil energiaaudiitoreid Eestis üldse on?" küsis ta.

Euroopa roheline kokkulepe on üks Euroopa Komisjoni uue koosseisu tähtsamaid algatusi, mis hakkab mõjutama kogu selle ametiaja tegevusi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: